Kopsuvähk
Kuigi enamasti seostatakse kopusvähki suitsetamisega, ei pea see alati paika. Haigus võib tabada ka neid, kes pole kunagi ühtegi mahvi tõmmanud. Näiteks mõjutab osades riikides kopsuvähki haigestumist maapinnast eralduv radoon.
Kopsuvähi muudab ohtlikuks see, et sümptomite – köha, õhupuuduse ja ebaselge põhjusega kaalukaotuse – avaldumise ajaks on kasvaja enamasti üle kogu keha levinud.
Varajases staadiumis avastatakse kõigest 16 protsenti kopsuvähi juhtumeist. Kui haigus levib ja muutub agressiivsemaks, siis on vaid neljal protsendil patsientidest lootust veel viis aastat elada.
Pärasoolevähk
Suur osa selle vähidiagnoosi saanutest on üle 50 aasta vanused mehed, kuid üha rohkem lisandub haigete sekka ka nooremaid.
Ka pärasoolevähile viitavad sümptomid ei avaldu kohe, mistõttu avastatakse haigus tihti liiga hilja.
Pärasoolevähki tasub kahtlustada siis, kui tekivad kõhuvaluhood, väljaheites on verd, kõht on tihti kinni või lahti ning probleeme on seedimisega.
Kasvajale viitavad kõigepealt soolde tekkinud polüübid.
Kõhunäärmevähk
Pankreasevähk on üks kõige salakavalamatest kasvajatest. Selle diagnoosimine ei ole võimalik enne sümptomite avaldumist, kuid sel juhul on vähk juba selles faasis, et ravi ei aita.
Kõhunäärmevähile viitavad kõhu- ja seljavalu, kaalulangus, isutus, iiveldus ja isegi trombid. Samuti on sel kasvajal palju mittespetsiifilisi sümptomeid, mis võivad viidata pankreasevähile, kuid võivad olla tingitud ka millestki muust. Sageli levib kõhunäärmevähk maksa ja tekitab inimesel kollatõve, mis salakavala haiguse lõpuks ära annab.
Melanoom
Nahal olevad pruunid laigud ei ole ainuke nahavähi sümptom. Mõni halvaloomuline nahakasvaja võib olla ka värvitu, ihukarva või isegi punane ja roosa. Nii sarnaneb see vistrikule või soolatüükale ning võib üldse märkamata jääda. Märkamatajäämine omakorda võib inimese surma viia. Kord juba opereeritud melanoomid võivad uuesti tagasi tulla ja levida ka teistesse organitesse.
Maksavähk
Maksavähk on ohtlik ja viib kiiresti hauda. Vaid üks inimene viiest elab edasi ka viis aastat pärast maksavähidiagnoosi saamist.
Kiiret ja head viisi selle haiguse diagnoosimiseks pole siiani leitud. Sümptomid ilmnevad jälle siis, kui on juba hilja. Maksavähile võivad vihjata isutus ja see, kui kõht saab juba pisikesest einest täis. Samuti võib haigel valutada kõht ja tekkida kollatõbi.
Kommentaarid