Keha

Ettevaatust! Suvisel grillhooajal võivad sapikivid endast märku anda (3)

Silja Paavle, 14. juuni 2017, 11:10
Grillimine on mõnus suvine tegevus, kuid pidev rasvase toidu söömine võib tähendada seda, et sapikivid annavad endast märku.Foto: PantherMedia / Scanpix
Sapikive peetakse heaoluühiskonna haiguseks. Kirurg Airi Oeselg kinnitab, et paljud meie seast puutuvad just suuremate söömingute aegu kokku sapikoolikatega.

Ida-Tallinna Keskhaigla mini-invasiivse ja onkoloogilise kirurgia osakonna üldkirurg Airi Oeselg räägib, et peale söömisharjumuste mängivad sapikivide tekkes rolli inimese isikupära, geneetiline taust ja muu tervisekäitumine. Enamus kive ei anna endast kuidagi teada ning kui need juhuleiuna avastatakse, vajavad riskifaktorite puudumisel lihtsalt toitumisjuhiseid ja jälgimist. Esimene sapikoolikaatakk ennustab aga uute valusööstude esinemist ning aastatega suurenevat tüsistuste tekke riski, mistõttu tuleks need haiged kindlasti saata edasiseks raviks kirurgi juurde.

Samal teemal

Kes on riskigrupis ja mis sapikive põhjustab?

Sapikivide tekkimisel ladestuvad sapis kolesteroolikristallid ning hakkavad moodustama kogumikke. Selle eelduseks on kõrgenenud kolesterooli või kaltsiumi sisaldus sapipõies või/ja sapipõie aeglustunud tühjenemine. Sapikivide tekkel on kirurgi sõnul 4 riskifaktorit: naissugu, ülekaal, fertiilsus (sünnitanud) ja neljakümnendad eluaastad. Riskigruppi kuuluvad ka erinevate krooniliste haigustega patsiendid, rasedad, suitsetajad, dieedipidajad ning konkreetseid kolesterooli alandavaid ravimeid tarvitavad patsiendid. Riski suurendab geneetiline soodumus, aeg pärast bariaatrilist operatsiooni, kiire kaalukadu, antibeebipillide ja suure annuse östrogeeni kasutamine.

Mis valu põhjustab?

Valuhoog tekib, kui sapiliiv või -kivid liiguvad sapijuhasse ning see kokku tõmbub. Kui sade väljub duodeenumisse, annab ka valu järele. Kui kivi on juha läbimiseks liiga suur, jääb see püsima ja  järgnevad tüsistused. Üle 4−5 tunni kestnud valu vajab lisauuringuid ja analüüse, et välistada komplikatsioone.

Mida patsiendiga tehakse?

Sapikoolika esinemisel vajab inimene meditsiinilist abi. Haigust tuleks kahtlustada, kui kaevatakse valu, iiveldust/oksendamist, kõhupuhitust või -lahtisust. Valu võib olla väga tugev ning patsient ei suuda valu leevendavat asendit leida. Oksendamise esilekutsumine kergendab enesetunnet vaid mõneks ajaks.

Esmatasandi arst ei peagi muud tegema, kui patsienti kuulama ja talle otsa vaatama – inimese silmad ja nahk on kollakad ning kui esineb ka sapikividele tüüpiline anamnees, tuleb patsient suunata kas kohe EMO-sse või kirurgi vastuvõtule.

99% sapipõie eemaldamise operatsioonidest tehakse laparoskoopiliselt ehk nelja kuni 1 cm suuruse ava kaudu eemaldatakse sapipõis koos sapikividega. Kindlasti on just vastava eriala spetsialist see, kes otsustab konkreetse patsiendi tarbeks parima ravimeetodi.

Tuleb hoiduda rasvastest söökidest, pigem süüa tihedamini ning väikseid koguseid. Selleks, et sapikoolikaid ei tekiks, peaks vältima järgmisi toiduaineid: või, margariin, õli, täispiimatooted (juust, jäätis, vahukoor, hapukoor), rasvased töödeldud lihatooted (hamburger, salaami ja pepperoni vorst), rasvane liha (peekon, part, lammas, pekine sealiha), kananahk, praetud toidud, munakollane, majonees, rasvased salatikastmed ja äädikat sisaldavad kastmed, pähklid ja pähklikreemid, avokaado, oliivid, tofu, kookos, tomat, popkorn.

Kivide tekkimise eest kaitsevad: kiudained, köögiviljad, kaltsium, C-vitamiin, kohv ja alkohol. Kasuks tuleb füüsiline koormus. Toiduained, mis ei tohiks sapikoolikaid tekitada, on värsked puuviljad, marjad, köögiviljad, madala rasvasisaldusega salatikastmed, munavalge, tailiha, nahata kana, kala, madala rasvasisaldusega piimatooted, riis, pasta, kaerahelbed, karamell- ja kummikommid.