Esmaabi põhitõed ehk Kuidas käituda nahapõletuse korral (1)

Nahapõletused võivad tekkida liiga kaua päikese käes viibimise, aga ka keeva vee, kuuma auru, tulise materjali või elektrivooluga seotud õnnetuste tagajärjel. Suured põletushaavad, kui põlenud on üle 9% kehapinnast (nt käsivars), muutuvad eluohtlikuks suure vedelikukaotuse tõttu, mille tagajärjel võib tekkida šokk.

Lastel piisab šokiseisundi tekkimiseks juba sellest, kui põlenud on umbes 4% kehapinnast (1% kehapinnast on peopesa suurune ala). Põletusi on lihtsam ennetada kui ravida, seetõttu on alati tarvis järgida ohutushoidu. Jaanitule ja suviste grillipidude ajal tuleks jälgida lapsi, aga ka alkoholijoobes kaaslasi, et ei tekiks ohtlikke olukordi.

Kodus esineb kõige sagedamini põletusi kuumade vedelikega, samuti tekib põletusi kokkupuutel kuumade esemete, leegi, grilli või elektriseadmetega. Põletused jagatakse kolme kategooriasse. I astme põletuse korral on tegemist pindmise nahakahjustusega, nahk punetab, on valus ja turses. II astme põletuse korral on kahjustused tunginud sügavamale naha alumistesse kihtidesse, lisanduvad villid. III astme põletuse tunnuseks on naha söestumine ja kärbumine, valu ei pruugi enam tunda, sest ka närvid on kahjustunud. Põletushaava lõplik kahjustus ilmneb 2–3 päeva pärast.

Esmaabi põletusvigastuste korral

• Esmatähtis on jahutamine. Põletuskahjustus süveneb, kui seda ei jahutata. Jahutama peaks külma veega niikaua, kuni valu taandub, kuid vähemalt 10 minuti vältel. Mingil juhul ei tohi jahutamiseks kasutada jääkülma vett või jääd, sest veresooned ahenevad ja tekib põletuse süvenemise oht. Kui pole võimalik kasutada voolavat vett, aseta kahjustusele jahe mähis.

• Pärast jahutamist tuleb teha haavale kuiv side, jäseme põletuse korral seo sõrmed või varbad üksteisest eraldi. Side peaks olema lõdvalt seotud.

• Eemalda põlenud riided, ent kui riided või muud esemed on sulanud naha külge, siis neid ei tohi ise eemaldada.

• Šokiasendi vältimiseks pane kannatanu lamama.

• Tõsta põletada saanud jäse kehast kõrgemale.

• Anna kannatanule vedelikukao leevendamiseks juua, kuid ainult juhul, kui kannatanu on teadvuse juures.

Ära määri nahale kreeme, salve ega rasva, sest need ei lase nahapinnal sooja ära anda ja põletus süveneb. Haavale ei tohiks asetada ka kleepuvaid plaastreid. Ära püüa ville avada. Kui II astme põletuspind on suurem kui kannatanu labakäsi (üle 1% kehapinnast), pöördu pärast esmaabi andmist arsti poole. III astme põletused, samuti näopiirkonna, genitaalide, labakäte ja -jalgade põletused vajavad kindlasti arstiabi. Samuti pöördu alati arsti poole, kui tegemist on vanurite või lastega.

Päikesepõletus

Päikesepõletus tekib ultraviolettkiirguse liigsest toimest nahale. Päikesepõletust on samuti kergem ennetada kui hiljem tagajärgedega tegeleda. Päikese käes viibides peaks alati kasutama kõrge faktoriga päikesekaitsekreemi, mütsi ja katvaid riideid.

Lisaks ebamugavustundele ja valule võivad päikesepõletusel olla ka tõsisemad tagajärjed: nahk pakseneb, tekivad nahapõletikud, naha elastsus väheneb – nahk vananeb tunduvalt kiiremini –, samuti võivad tekkida kasvajaeelsed seisundid kuni pahaloomulike kasvajateni välja. Nahk võib muutuda jäädavalt valgustundlikuks ja reageerida päikesele.

Päikesepõletuse esmaabiks on jahutamine veega või jaheda vee mähistega, samuti võib kasutada spetsiaalseid, apteegis müüdavaid jahutavaid geele. Kindlasti ei tohi kasutada rahvameditsiinist tuntud võtteid, määrides nahale näiteks hapukoort, mett või õli, sest need takistavad soojakadu naha pinnalt ja süvendavad põletust. Kui valu segab uinumist, võib kasutada käsimüügi valuvaigisteid.