Miks külma vette hüpates jalad krampi kisuvad? (1)

Selle põhjuseid on portaali geniusbeauty.com andmeil kaks. Esiteks kiired temperatuurimuutused ehk siis soojalt rannaliivalt külma vette sukeldumine ja külmast taas sooja tagasitulek. Teisalt väsivad lihased pikemaid vahemaid ujudes. Seda eriti neil, kes lihaseid ei treeni ja on terve pika talve kontoris istunud.

Enne ujumist jookse

Kuid säärelihaste krampide taga võib olla ka mõnede mikroelementide, näiteks kaaliumi või kaltsiumi puudus, samuti võib põhjustajaks olla lampjalgsus.

Kui säärelihased kisuvad sageli krampi, peaks kindlasti konsulteerima arstiga, sest krampide taga võib peituda mõni haigus – muuhulgas näiteks epilepsia, ajukasvaja, erinevad põletikulised protsessid ja infektsioonid. Niipea, kui haigus saab ravi, kaovad ka krambid.

Ise saab krampide teket ennetada sellega, kui enne ujuma minekut teha mõned soojendusharjutused. Kasvõi veidi rannaliival ringi joosta. Soojad lihased on parema verevarustusega ning külmast tingitud stress ei pääse neid nii lihtsalt häirima.

Abi võib olla ka lihaste masseerimisest enne vette minekut ning sellest, kui vette minna aeglaselt, mitte äkitselt hüpates.

Suviseid jalakrampe saab ennetada ka toitumisega, näiteks kodujuustus, kaunviljades, kõvades juustudes, puuviljades (õunades, banaanides, kuivatatud aprikoosides) on rohkesti kaaliumi ning sestap peaks neid regulaarselt sööma.

Ning kui tundub, et toidust ei aita, siis peaks paar korda aastas läbi tegema vitamiinikuuri.

Ära satu paanikasse!

Ka on mõistlik vähendada ka suhkruga kohvi ja tubaka tarvitamist, sest nikotiin ja kofeiin põhjustavad samuti krampe.

Kui jalad kisuvad krampi vees, on põhiline mitte paanikasse sattuda – see võib lõppeda õnnetusega. Tuleks hoopis vähendada ujumise intensiivsust, püüda hirmust üle saada, leida üles krampi kiskunud koht ning näpistada seda tugevalt. Ootamatu stiimul ehmatab lihast ning aitab seal tekkinud krambil leevenduda. Pärast veest väljatulekut võiks lihast soojendava salviga masseerida.