Keha

KASULIK TEADA: Kuidas suvel oma südant hoida? 

Silja Paavle, 23. juuni 2017, 15:30
Foto: PantherMedia / Scanpix
Suvisel ajal naudivad paljud rammusaid lihatoite, käivad saunas ja tarbivad vägijooke. Kõik sellised tegevused mõjutavad südame tervist. Kuidas hoida enda südant tervena ka suvisel ajal?

Suvistest soojadest päevadest soovitakse alati võtta maksimum. Värskes õhus viibitakse võimalusel kõik vabad hetked. Ometi võib kuum ilm koos rasvase toidu ja alkoholiga koosmõjus tekitada südamehaigusi.   

Samal teemal

Liigu võimalusel palju jalgsi

Südameapteegi peaproviisor Triinu Entsik-Grünbergi sõnul on regulaarne koormus hea, kuna vähendab südame-veresoonkonna haiguste ohtu, muutes südame ja veresoonkonna ning lihaste töö tõhusamaks. „Juba 30 minutit regulaarset kehalist koormust päevas vähendab luuhõrenemise ja suhkrutõve ohtu, sest suhkruainevahetus paraneb,“ märgib Entsik-Grünberg. „Energiakulu suurenedes reguleerib füüsiline aktiivus kehakaalu ja rasvade ainevahetus paraneb, langetab vererõhku, parandab enesetunnet ja maandab stressi,“ lisab proviisor. Seega, enne, kui asud sõpradega järjekordset grilli süütama, tee vähemalt 30-minutiline jalutuskäik, soovitab proviisor.

Ülekaalulisus on riskifaktoriks südamehaigustele, kõrgele vererõhule, kolesteroolile ja veresuhkrule. Hea südametervise üheks näitajaks on vööümbermõõt, mis peaks naistel olema alla 88 cm ja meestel alla 102 cm. Samuti loetakse ülekaaluks kehamassiindeksit 25-29. Südameapteegi peaproviisori põhjustavad liigselt rasvane ja soolane toit ning vähene liikumine südamehaigusi ja on igapäevane probleem paljudele inimestele.

Üheks südame-veresoonkonna haiguste riskifaktoriks on vistseraalne rasv- siseelundite ümber paiknev rasv.  „Kui seda on normist enam, siis see võib tervisele ohtlik olla,” möönab personaaltreener ja toitumisnõustaja Katrin Pärt. “See, kuhu inimese kehal rasv koguneb, on geneetiliselt määratud ja oleneb kehatüübist. Oma olemuselt on vistseraalne rasv tervisele ohtlikum kui nahaalune rasv – sellega seostatakse näiteks kõrget vererõhku,“ selgitab Pärt.

Seetõttu on ülekaalu vältimiseks oluline, et organism saaks tasakaalustatud toidust vajalikud valgud, süsivesikud, rasvad, kiudained, vitamiinid ja mineraalained. Terve inimese jaoks ei ole ükski toit kahjulik ja ta võib ning peaks kõike sööma. Oluline on jälgida söögi kogust ja söömise sagedust. Kindlasti peaks proovima päevas süüa vähemalt 200 grammi puuvilju ja marju ning  vähemalt 300 grammi köögivilju.

Jaanipühade aegne apteekide külastamise statistika näitab, et tavapärasest otsitakse leevendust just seedimisega seotud probleemidele, mis on põhjustatud kas liigsöömisest või liiga rasvase toidu tarbimisest. Jälgi jaanipühadel kindlasti, et toit, mida süüakse, poleks liigselt rasvane ja toidukorrad hõlmaksid ka piisava koguse köögivilju, marju ja puuvilju.

Piira alkoholi tarvitamist ja suitsetamist

Suurtes kogustes alkoholi tarvitamine jaanipühadel võib kaasa tuua südame rütmihäired. Harv, korraga suurtes kogustes alkoholi joomine suurendab märkimisväärselt südamelihase põletiku ja teiste südameveresoonkonna haiguste riski keskeas, seda ennekõike meestel.

Südametervise jaoks apteegist

Paljud südant- ja veresoonkonda toetavad toidulisandid sisaldavad tuntud taimseid koostisosi.

  • Viirpuu – laiendab südame veresooni, korrastab südametegevust ja langetab kõrgenenud vererõhku.
  •  Küüslauk – aitab vähendada kolesteroolisisaldust veres, aitab langetada kõrgenenud vererõhku.
  • Veiste-südamerohi – on abiks südamepekslemise korral ja aitab langetada kõrgenenud vererõhku kõrgvererõhu algstaadiumis
  • Aroonia – aitab langetada kõrgenenud vererõhku.
  • Palderjan – vaimse stressi vähendamiseks, närvipingete ja unehäirete leevendamiseks.
  • Punane riis – aitab soodustada kolesterooli alanemist veres.
  • Sojaletsitiin – tõhustab rasvade ainevahetust, kasutatakse vere suure kolesteroolisisalduse korral

Peale nende sisalduvad südame tervise jaoks mõeldud toidulisandites ning ravimites sageli veel B-grupi vitamiinid, magneesium ja oomega rasvhapped.

  • B – grupi vitamiinid –  alkoholi, tubaka, musta tee või kohvi liigtarbimisel ja ka antibiootikumikuuri järgselt väheneb organismis B-vitamiinide varu ja seetõttu on soovitatav B-grupi vitamiinide kompleksi juurde võtta.
  •  Magneesium on vajalik südame, närvisüsteemi, seedimissüsttemi ja lihaste tööks. Magneesiumi sisaldus väheneb meie organismis nii füüsilise kui vaimse stressi perioodil.
  • Oomega-3 ja oomega6 rasvhapped – on head südame veresoonkonnale, nahale, juustele.