Viimase paari kuu kuumim mänguasjapoodide moeröögatus näpuvurr (inglise k fidget spinner) on oma olemuselt üsna lihtne, mistõttu leidub internetis ohtralt õpetusi, kuidas vigurvidinat lihtsatest vahenditest ise valmistada. Õhtuleht katsetas järgi, milline käsitööna valminud vurr on sama tuus kui poes müüdav spinner.
Poes müügil oleva näpuvurri konstruktsioon on lihtne ja lollikindel – kolmeharulist tähte meenutav vidin pöörleb tänu keskel olevale kuullaagrile. Kuullaagrid, millest ise trendividinat meisterdada proovin, kangutasin välja päevinäinud rulluiskude ratastest. Internetis spinnerite valmistamise õpetusvideoid otsides lähtusin sellest, et kõik vajaolevad instrumendid oleksid lihtsad ja kodus olemas. Tuli välja, et probleemi polnud - ilmselt leidub igal inimesel kodus piisavalt materjali, et üks või mitu lahedat spinnerit meisterdada. Küll aga tasub mainida, et isevalmistatud vurrid sobivad mängimiseks suurematele lastele ja täiskasvanutele, sest sisaldavad väikseid juppe, mis võivad pudeneda.
Spinner üksnes neljast kuullaagrist
Esimene kodukootud näpuvurr nõudis nelja kuullaagrit ehk selleks tuli ohverdada kaht rulluisuratast. Kõikvõimsast Googlest printisin välja šabloonid, mille järgi panin paika kolm võrdse vahega punkti, kuhu kinnitada teised kuullaagrid. Liimipüstolit kasutades kinnitasin need omavahel kokku. Tulemuseks on üsna robustse väljanägemisega vurrilaadne toode, mis on kaalult üllatavalt sarnane poesmüüdava spinneriga. Küll aga pisem, mistõttu on seda mõnevõrra mugavam käes hoida (küll aga tasub mainida, et pikkade küüntega on seda spinnerit kasutada üsna keeruline). Pöörlemisomadused olid üsna head, küll aga jäid pisut alla poes müüdavale vurrile.
Vaesemehespinner pudelikorkidest
Pudelikorkidest näpuvurri vorpimiseks läheb tarvis ühtainust kuullaagrit.. Nagu ka eelmise vurri puhul, märkisin laagrile võrdsete vahedega punktid. Punktidesse kinnitasin kuuma liimi kasutades pudelikorgid. Et vurr omaks maksimaalset pöördekiirust, oli vaja lisada korkidest tehtud labadele raskust. Selleks sobis kui rusikas silmaauku kaks suuremat mutrit. Liimisin need korkide sisse. Tulemus oli kentsakas: väljenägemise poolest oli spinner ilmetu ja üsna inetu. Küll aga on see pöörlemise poolest üsna sarnane esimese spinneriga. Suureks eeliseks on see, et nelja kuullaagri asemel peab siin kasutama vaid üht. Sama skeemi kasutades meisterdasin käeulatuses leidunud vahenditest veel kaks vurri. Ühe vurri tiibadeks olid mutrid, teisel legomehikesed. Ehkki põhimõte on kõigi nende puhul sama, erinesid need omavahel nagu öö ja päev.
Vabalt võib öelda, et mutritest valminud vurr näeb välja kena ning pöörleb kõigist teistest valminud vurridest kõige ägedamalt. Ehkki legomehikestest valminud näpuvurr näeb välja eriline, siis pöörleb see kehvasti. Ilmselt oleks selle pöörlemisomadused olnud paremad, kui mängumehikesed kuullaagri küljes oleksid olnud pisemad. Lisaks lagunes legovurr ka kõige esimesena koost.
Origami-spinner
Taaskordne spinner, mille valmimiseks pole vaja tõtata poodi kuullaagrijahile või rulluiske lammutama. Internetis leidub mitmeid juhendeid laagrita vurride meisterdamiseks, üheks selliseks on paberist meisterdatud spinner. Vaja läheb kaht vabalt valitud värvi paberilehte ja ahvikannatust. Voltimisprotsessi kirja panna on keeruline, sest minu kui käeliselt andetu inimlooma jaoks oli see paras nikerdamine. Seda spinnerit voltisin eriti suure hoole ja vaevaga, ning peab mainima, et see näeb nunnu välja. Jah, mitte ehk sama tuus ja trendikas nagu mänguasjapoes saadav vilkuv või pimedas helendav vurr, ent siiski.
Suureks kurvastuseks peab aga tõdema, et pabervurri pöörlemisomadused on pehmelt öeldes kesised. Vidina võlliks on nööpnõel, mille ümber kogu kupatus tiirutama peaks. On siis asi kerges materjalis või milleski muus, ent see spinner oma otstarvet ei täida.
Plastikkaardist spinner
Kuna spinneriprojekti käigus olin virutanud oma rulluiskudelt juba mitu ratast, otsustasin, et kui läks trumm, mingu ka pulgad. Seega asusin lammutama järgmist rulluisuratast, et meisterdada vanast raamatukogu lugejakaardist järjekordne omanäoline mänguasi. Selleks, kaardist spinnerilaadne toode sünniks, oli vaja nokitseda plastiku keskele laagrisuurune auk ja samas suuruses augud kaardi kahte diagonaalnurka. See töö oli kõige raskem, sest plastiku keskele paberinoaga kolme täpses suuruses auku nokitseda oli minusuguse andetu inimese jaoks rist ja viletsus. Küll aga polnud selle vurri puhul vajadust liimiga mökerdada, sest avaustes püsivad kuullaagrid kenasti paigas. Ehkki mul polnud selle vurri suhtes erilisi ootusi, peamiselt ilmselt selle kentsaka väljanägemise tõttu, siis näppude vahel püsib see hästi. Kindlasti mugavam, kui kõik teised isevalmistatud vurrid. Ka pöörlemine polnud paha, ehkki poespinnerile omast kiirust see üles ei võta.
Mis on näpuvurr?
Kuulus näpuvurr ehk fidget spinner on viimase paari kuu kuumim mänguasjapoodide moeröögatus. Sedasamust vurri, mida on sõrmede vahel lahe keerutada, omab praegu vaat et iga laps. Poelettidel olevat kolmeharulist tähte meenutavat vurri keerutatakse peamiselt seetõttu, et seda on ilus vaadata. Küll aga on mänguasjast mõnel juhul väidetavalt ka reaalset abi. "Näpuspinner on mõeldud neile, kes mudivad tihti oma käsi ja sõrmi, kellel on ADHD, stress, ärevus- ja tähelepanuhäired. See mänguasi aitab ka lastel paremini püsivust ja kohalolu arendada. 1-2 minutise pöörlemisajaga mõjub maagiliselt, hoides näpud töös ja aju ärkvel," kirjutab üks näpuvurri edasimüüv raamatupood oma tootekirjelduses.
Kommentaarid