Kas sel aastal on puuke vähem kui tavaliselt? (12)

Tartes märgib, et kuna kevad oli jahe, siis võibki mõnes kohas tunduda, et puuke nagu polekski. “Teine tegur on soe talv, mis ei ole soodus mitte ühelegi kõigusoojasele talvitujale, kelleks ka puuk on. Kui me vaatame aga neid Eestimaa puugipiirkondi, nagu kõigile tuntud Saaremaa, siis seal ei ole ühtegi indikatsiooni, et neid vähem oleks,” lisab Tartes.

Kui suvi samas vaimus jätkub, siis tuleks talve üle elanud puukide osas olla tähelepanelikum, sest kuum ja kuiv ilm puukidele ei meeldi, kui on aga sombune, siis on puukidel lihtsam tegutseda. Tartes soovitab eriti tähelepanelik olla kohtades, kus on liikvel palju loomi kelle peal puugid tegutseda saavad. Näiteks metsades, kus on loomarajad ja toitumiskohad või inimasustustes, kus on rohkem loomi.

Aeg-ajalt tasub kontrollida enda riideid ja nahka. “Puuk ei hakka kohe imema, vaid tavaliselt ronib ta paar tundi mööda keha ringi ja otsib enda jaoks sobivama koha,“ räägib Tartes. „Kui on vaja pidevalt ja püsivalt tegutseda puugirohkes piirkonnas, siis kahtlemata aitavad ka putukatõrjed. Kuigi puuk ei ole putukas, siis need ained toimivad neile täpselt samamoodi nagu näiteks sääskedele,” lisab Tartes, soovitades kindlasti ka vaktsineerimist. Kui puuk on juba end sisse imenud, siis tuleb ta välja võtta, näiteks pintsettide abil.

Enim puukborrelioosi haigestumisi on Saaremaal

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna spetsialisti Elve Kauri sõnul on sel aastal Eestis registreeritud viis puukentsefaliidi juhtu ja 232 Lyme’i ehk puukborrelioosi tõve juhtu.

• Saaremaal 48
• Tallinnas 44
• Pärnumaal 33
• Tartumaal 19
• Harjumaal 17
• Läänemaal 17
• Hiiumaal 10
• Põlvamaal 10
• Viljandimaal 9
• Võrumaal 8
• Raplamaal 6
• Lääne-Virumaal 4
• Ida-Virumaal 2
• Jõgevamaal 2
• Järvamaal 2
• Valgamaal 1