Keha

UIH JA AIH! Milline oli vana aja hambaravi? (8)

Toimetas Greete Kõrvits, 30. juuni 2017, 21:29
See oli 1913. aastal ülimoodne röntgenaparaat, millega suud ja hambaid uuriti.Foto: Vida Press
Hambaarsti juures käimine ei ole kellegi jaoks meeldiv kogemus. Aga kui teaksid, milline oli suuhügieeni eest hoolitsemine vanasti... Küll on hea, et enam ei pea loomakarvadega hambaid kraapima ega sepa juures hammast välja tõmbama.

Vana aja asjade veebileht Go Retro räägib, et hambaharjad jõudsid Euroopasse 14. sajandil. Hiinas tunti leiutist juba varem. 18. sajandi lõpus hakkas inglane William Addis oma vabrikus tootma suuremas koguses hambaharju, kuid mitmeid sajandeid oli hammaste harjamine siiski rikaste inimeste erahobi. Ameerikas ei hoolitud hambapesust suuremat enne kui alles II Maailmasõja aegu, sest hambapesu tehti sõduritele kohustuslikuks.

Samal teemal

Harjased, mis tänapäeval tehakse nailonist või muudest sünteetilistest materjalidest, olid vanasti loomakarvadest. Kes arvab, et see kõlab palju looduslikumalt ja puhtamalt, eksib: karvad tõmbasid ligi baktereid ning kukkusid väga kergesti välja.

Järgmine kord, kui hambaarst sinu suule puuriga läheneb, võid ennast rahustada mõttega, et vähemalt on see tänapäeval elektriline ja kiire. Vanasti pumpasid arstid puure käima pedaaliga. Kui kujutada ette, et sinu hambaarst sõtkub hullunult jalaga pedaali, samal ajal kui puur vastu hammast kriuksub... Tänapäeva puurid on selle kõrval nagu puhkus. Lahtist suud valgustas arst tavalise laternaga.

Et valu vähendada, võtsid hambaarstid 19. sajandi keskpaigas kasutusele naerugaasi. Tänapäeval on Jaapanis olemas suisa hambaravirobotid, kelle peal arstid kõigepealt harjutada saavad ning mis annavad märku, kui arsti võtted liiga valuliseks lähevad (eks sellest annab muidugi märku ka elus patsient).

Esimene hambapasta leiutati 1850ndatel aastatel Prantsusmaal. Tänasenigi tuntud hambapastatootja Colgate alustas hambapasta masstootmist 1873. aastal. Kuni 1945. aastani oli hambapasta üheks koostisosaks seep. Varased isevalmistatud hambapastad koosnesid kriidist, pulbriks jahvatatud tellisest ja soolast.

Kui vana aja hambaarstid tegelesid vaid hammaste väljatõmbamise ning juba lagunenud, paistes või valudes suudega, siis alles 20. sajandil hakkas hambaravi keskenduma hoopiski hädade ennetamisele. Ilmusid reklaamid, mis kutsusid üles suuhügieeni eest hoolt kandma ja tänapäevalgi ei lase ükski hambaarst patsienti minema ilma väikese loenguta hammaste tervisest.