Kas pigmendilaikudest on võimalik lahti saada?

Pigmendilaigud ehk melasma avaldub hele- või tumepruunikate laikudena näol või kehal. «Need laigud pole alati patoloogilised, sest pigment on naha täiesti normaalne osa,» ütleb Vitaclinika laserravispetsialist Aleksandr Uskov-Kell. Pigment hakkab naha teatud piirkondadesse ebaühtlaselt koonduma ja laike moodustama mitmesugustel põhjustel. Halvimal juhul on selleks mõni haigus: hormoonsüsteemi häire, maksahaigus, melanoom. Kergematel juhtudel on probleem seotud hormonaalsete muutustega, näiteks raseduse või rasedusvastaste medikamentide võtmisega. 10–20% antibeebipillide tarvitajatel tekivad pigmendilaigud. «Nende suurim esilekutsuja on aga päevitamisega liialdamine,» hoiatab tohter. «Pooltel aastate jooksul meie kliinikusse pöördunud patsientidel on pigmendilaigud kaasa toodud mõnelt soojamaareisilt või pärit Eestimaa suvest.» Melasma avaldubki enamasti kevadel või suvel. Selle puhul tekivad ebaregulaarsed pruunikad pigmendilaigud otsmikule, oimupiirkonda, põsesarnadele ja ülahuulele. Pärast pillidest loobumist ei pruugi melasma taanduda, enamasti väheneb see pärast sünnitust, kuid võib järgnevate raseduste ajal uuesti intensiivsemaks muutuda.

Tedretähnidest dermatiidini

Pigmendilaikude klassifikatsioon on lai. Kõige süütumad on tedretäpid, mis esinevad samuti näol, käsivartel, turjal, kuid laigud on väiksemad ja neid on rohkesti. Tedretäpid ilmuvad päikesega juba lapseeas, täiskasvanuna jääb neid vähemaks. Eeldus on naha hele fototüüp ja pärilikkus.

Ealised pigmendilaigud ehk solaarlentiigo ehk maksaplekid on sage fotovananemise tunnus vanematel inimestel. Päikesele avatud nahapiirkondades – näol, käsivartel ja labakäte peal – võib leida ebakorrapärase kujuga helepruune laike. Vanusega nende arv suureneb. Sageli on näol ka peeneid kortsukesi ja laienenud kapillaare. «Maksaplekkide ilmumine nahale on kahjuks täiesti normaalne vananemisega seotud protsess,» nendib dr Uskov-Kell.