* Jää närimine. Kuigi jää on vesi, pole selle närimine ohutu. Kõvasid kuubikuid järades võivad hambad mõraneda või katki minna. Ka ärritab jää külmus hamba sees olevat pehmet kude ning tulemuseks võib olla hambavalu.
* Lutipudel enne magamajäämist. Kui väikelapsele anda enne uinumist jambusse lutipudel mahla, piima või mõne joogiseguga, on tulemuseks katkised hambad. Eriti hull on, kui laps lutipudel suus uinub - hambaid öösel suhkruses keskkonnas hoida on väga kahjulik.
* Sportmängud ilma hambakaitsmeta. Hokit, jalgpalli või mis tahes kontaktsporti harrastades on suur tõenäosus kaaslastega kokku põrgata. Vetruvast plastikust hambakaitse kaitseb ülemist hambarida traumade eest.
* Keeleneet, samuti huuleneet, mis asub hammaste vahetus läheduses. Metall lõhub nii hambaid kui igemeid, mistõttu tõuseb põletike ja hambavalu oht.
* Hammaste krigistamine. Stress ja halb uni panevad hambaid krigistama, see kulutab aga pikema aja jooksul hambaid. Hambaarstilt on võimalik saada spetsiaalne uneajaks mõeldud hambakaitse.
* Köhakommid. Kuigi neid imemiseks mõeldud tablette müüakse apteegis, ei ole need hammastele kuigi tervislikud. Et need sisaldavad palju suhkrut, tuleks pärast nende söömist hambaid pesta. Vastasel juhul kleepub suhkur hammastele ning tekitab kaariest.
* Asjade avamine hammastega. Pudelikorke või plastpakke hammastega avades võib neid tugevalt kahjustada. Ka pähkli katki hammustamine võib olla väga ohtlik.
* Pidev näksimine. Näksimise ajal toodab suu vähem sülge kui tavapärase toidukorraga, mistõttu jäävad vahepalaks mõeldud toidud hammaste vahele pikemaks ajaks ning eraldavad suhkrut ja tärklist. See kehtib ka tervislike vahepalade puhul.
* Ülesöömine. Kui sööd palju, saavad hambad korraliku koormuse. Lisaks toodab magu palju süües suure koguse hapet, mis võib põhjustada nii halba hingeõhku kui kõrvetisi.
Kommentaarid