Sotsiaalministeerium plaanib haigekassa eelarvesse senisest enam panustada

„Parem ja kättesaadavam arstiabi on minu üks olulisemaid prioriteete ning on selge, et praeguse rahastusega ei ole seda võimalik saavutada. Sellest tulenevalt on valitsus otsustanud suunata tervishoidu lisaraha ja hakata riigieelarvest panustama ravikindlustusse täiendavalt vanaduspensionäride eest,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Neid otsuseid on kahjuks patsientide arvel üle kümne aasta edasi lükatud, kuid nüüd on need tehtud,“ lisas ta.

Seaduste muudatuste eesmärk on Eesti Haigekassa tulubaasi etapiline laiendamine. Selleks panustatakse täiendavalt Eesti Haigekassa eelarvesse 2018. aastal 7%, 2019. aastal 10%, 2020. aastal 11%, 2021. aastal 12% ja 2022. aastal 13% mitte töötavate vanaduspensionäride pensionilt ehk 2018. aastal 34 miljonit, 2019. aastal 46 miljonit, 2020. aastal 53 miljonit ja 2021. aastal 76 miljonit eurot.

Lisaraha annab võimaluse parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust ja ravi järjepidevust.

Tervishoiu rahastamise killustatuse vähendamiseks näeb eelnõu lisaks ette praegu riigieelarvest rahastatud teenuste rahastamise kohustuste järk-järgulise üleviimise Eesti Haigekassasse. Olulisemate teenustena puudutab see kiirabi, kunstliku viljastamise ja perearstide asendustasude kulude katmist. Patsientide jaoks see muutusi kaasa ei too.

Praegu kehtiv solidaarne ravikindlustussüsteem põhineb sellel, et töötava inimese tasudelt läheb 13% ravikindlustuse eelarvesse. Haigekassa tulubaasi laiendamine pensionäride eest makstava eraldisega vähendab haigekassa tulubaasi sõltuvust tööealise elanikkonna panusest, kuna pensionäride arvu suurenemisel kasvab ka eraldis haigekassale.

Eelnõuga tehakse kokku muudatusi üheksas seaduses. Lisaks Eesti Haigekassa seadusele muudetakse muuhulgas halduskoostöö, maksukorralduse, ravikindlustuse ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusi.