Mida edasi, seda rohkem saan aru, et tervisliku toitumise konseptsioon on tegelikult omadega pankrotis ja sellest on välja kujunenud hea äriidee toiduainetööstusele. Miks? Aga sellepärast, et üheselt ja selgelt välja ütelda, mis asi on tervislik toitumine on väga keeruline või õigemini võimatu. Põhjuseid, miks kaasajal on raske tõenduspõhiselt määratleda, mis asi on tervislik toitumine, on väga palju.
Kiirtoit ja haigused
Esiteks, kui võrdleme seda, kuidas sõi eesti talupoeg sajad ja tuhanded aastad tagasi ja kuidas meie toitume praegu, siis need on võrreldamatud asjad. Eesti talupoeg sõi 10-15 toitu, mille valmistamiseks vajaliku ta ise kasvatas. Toit oli mahe ja värske. Tuhandete aastate jooksul inimese ferment-ja immuunsüsteem adapteerus sellise piiratud toiduainete hulgaga ja toidukvaliteediga.
Mis aga on toimunud tsiviliseeritud maailmas viimase 50-70 aasta jooksul? Plahvatuslikult on suurenenud toiduhulk ja muutunud kvaliteet - kahjuks halvemuse suunas. 50-70 aastat on inimkonna ajaloos väga lühike aeg, et seedetrakti fermendid ja immuunsüsteemid kohaneneksid ja adapteeruksid selliste suurte muudatustega meie toidulaual.
Teiseks info toitudest on tihti seinast seina. Räägiti väga kaua näiteks sellest, et ärge jooge kohvi, kuna ta tõstab vererõhku. Praegu uued uuringud näitavad, et kohvi joomine ei tõsta vererõhku ja seda jooki võib julgelt kasutada. Peale selle arvatakse, et see iidne jook on kasulik ka onkoloogiliste haiguste profülaktikas. Selliseid näiteid võiks tuua veelgi nagu, näiteks kanamunade kasutamise kohta toidulaual.
Kolmandaks kiirtoidu pealetung maailmas. Peame olema tänulikud USAle, kes fast-foodi kasutamise kiire juurutamisega on läbiviinud kolossaalse eksperimendi oma rahvaga. Mäletan mitmel korral viibides konverentsidel USAs, kui püüdsin leida söögikohta, kus ei oleks kiirtoitu ja see on osutunud võimatuks.
Huvitav on ka see, et supermarketid, kus oleks olnud võimalus osta kvaliteetsemat toitu on viidud linnast välja. Tavakodanik on asetatud situatsiooni, kus ta on sunnitud pidevalt sööma just kiirtoitu. Miks ravimitööstus on selles riigis saavutanud nii kiire ja võimsa arengu? Üheks põhjuseks on ka see, et tänu just kiirtoidule on ülekaalulisus, diabeet ning südamevereringe haigused selles ühiskonnas võtnud võimust. Ei ole saladus, et onkoloogiliste haiguste sagedus on USAs kõrge. Mulle kui vanema põvkonna esindajale jääb arusaamatuks, miks püüame ka meie ühiskonda üle tuua nende kiirtoidu kultuuri.
Neljandaks soola ja suhkru kasutamine. Keskmiselt meie inimene kasutab soola suhteliselt palju, üle 12-14 grammi päevas, normaalne oleks seda hulka minimeerida. Soovitan alati alustada sellest, et eemaldada soolatoos laualt, mis aitab automaatselt vähem kasutada soola oma toidus.
Või suhkru ehk magusa kasutamine. Olen nõus, et meie lapsed kasutavad palju magusat. Ma ei ole poliitik, kuid jutt sellest, et on vaja või ei ole vaja sisse viia magusamaksu on tegelikult väga hea, kuna diskussioon on väga kasulik lastevanematele, et nad kuuleksid seda vaidlust ja võibolla hakkaksid vähem kasutama oma laste toidulaual liigselt magusat sisaldavaid toitusid.
Kirjeldasin ainult mõningaid põhjuseid, miks kaasajal on raske määratleda ja aru saada, mis asi on tervislik toitumine. Neid põhjuseid on veel palju. Tekib aga loogiline küsimus - mida ette võtta? Tundub, et väljapääs oleks individuaalses lähenemises igale inimesele. Kui vaatleme inimesi siis näeme, et nad on erinevat kasvu, erineva kehakaalu, erineva näo ja nahatooniga. Üks ja sama kleit või püksid ei sobi kõigile. Meil on kõigil oma unikaalne seedetrakti ferment-ja immuunsüsteem. Miks arvame siis, et peame kõik sööma ühtemoodi? Meditsiingi ju liigub maailmas personaalsuse poole ja selle üle ei vaidle enam keegi.
Oled see, mida sööd
Isiklikult meeldib mulle tervisliku toitumise termini asemel kasutada mõistet õige toitumine. Õige toitumine on see, mis tagab optimaalse seedimise seedetraktis, optimiseerib seedetraktis olevate bakterite kooslust ja minimiseerib meie immuunsüsteemi tööd meie organismis. Individuaalsus ja õige toitumine teevad alles esimesi samme kaasaegses dietoloogias, See on tuleviku dietoloogia, mis ei ole seotud toiduainetööstuse aktsionäride huvidega ja ei soodusta farmaatia tööstusele veel suuremate kasumite teenimist.
Kaasaegses dietoloogias on tohutult raske otsida tõde. Millegipärast on mõne instituudi dietoloogidele või arstide grupile delegeeritud tõe monopol. Nad on nii kohtunikud kui ka prokurörid ja nende arvamus on alati esikohal. Diskussiooni ei toimu ja avaldada oma arvamust ei ole üldse nii kerge. Selline tõe monopoliseerimine ongi üheks piduriks, miks mõningad teaduseharud ei saa edasi liikuda.
Toitumine ei ole ainult inimese vajaduste rahuldamine. On ju olemas väljend, et oleme need, mida sööme. 35 aastat tagasi tuli Maailma Tervishoiu Organisatsioon(WHO) välja konseptsiooniga, et inimese tervis sõltub 50% ulatuses temast endast ehk toitumisest ja liikumisest, 20% geneetikast, 15-20% ökoloogiast ja ainult 10-15% arstiabist.
Oleme alati mõelnud, et kõik sõltub ainult arstiabist, tegelikult aga väga palju sõltub meist endist, kui oskame aidata iseennast. Eraldi tahaks kommenteerida keskonnateemat. Saatus on meile kinkinud üle 45 tuhande ruutkilomeetri pinda ja meie minimaalset asustatust arvestades on meil võimalik täielikult rahuldada oma vajadused mahe toidu järele. Omal ajal president Lennart Meri otsis “Eesti Nokiat”. Kas mahe Eesti ei oleks meie Nokia?
Lõpetuseks kordan, et inimese elu ja tervise kvaliteet sõltub suurel määral kõigepealt inimesest endast ja siin on toitumisel oma suur roll. Nii imelik kui see ka ei ole, on küsimus, kuidas toituda, 21.sajandi üks põhiküsimusi.
Kommentaarid