"EMA-ISA, MA LIHTSALT PEAN SELLE MÄNGUASJA SAAMA! Kõigil teistel on juba olemas!" (12)

Ei saa küll aru,miks neid spinnereid niimoodi apteekidest ja teistest poodidest kuhu nad ei kuulu,otsima peab.Selverites,R-kioskites,Konsumites nad müügil ja mingit rabamist pole .

Kooliealisele ostetakse/kingitakse raamatuid, mitte mängukanne. Sobib ka midagi muud arendavat, näiteks lego. Malet või bridži võiks ka mängima õpetada. Ja las laps astub noorkotkaks/kodutütreks, ninapidi oma telefonis istumist see muidugi päris ära ei lõpeta, ent vähendab kasvõi pisut küll. Huvitavad tegevused pole maailmast otsa lõppenud, aga lapsevanem, kes ei suuda/ei soovi oma last nendele suunata, oleks võinud küll omal ajal kondoomi kasutada.

Laps keeldub minemast maale vanavanemate juurde, kui seal pole internetti. Ma ei tea, millega tänapäeval laagrites tehakse, aga isikliult olen juhendanud lastelaagreid 4X. Noh, kui toit ei sobi, kohe emmele kaebama mobiiliga. Kui ei viitsi matkama minna - kohe emmele kaebama mobiiliga. Ikka läksime väljasõidule Varbola linnusesse- kohe vaja maikellukesi pihku ahmida, ja need samas maha visata. Kiunuda, kui pole jäätist ja limonaadi jne mispeale ma ei tööta enam pedagoogina, aga need lapsed on nüüd täiskasvanud ja kujundavad elu oma reeglite järgi

kui sakslased hakkasid suure sõja ajal kiievit pommitama oli üks hullumaja tohter kangesti hädas oma patsientide evakueerimisega.appi tuli kast kuullaagritega.saanud kätte huvitava mänguasja lakkasid hullud mõtlemast ja pühendusid laagri keerutamisele ja lasid end ilusasti juhtida sinna kuhu vaja.ka tänapüeval ei ole soovitav,et hall mass mõtseb,parem mängigu spinneriga.

Ei saa aru, miks vanemad sellest "hullusest" ahistunud on? Kas teksti autor ise on ahastuses või pingutab natuke üle?

on alati olnud. Mäletan, et minu laste lapsepõlves oli mingi ämblikmeheperiood, seoses siis jooksva multikasarjaga. Meil ämblikmeest ei olnud, sest polnud avaldatud soovigi seda saada. Sünnipäevakingituste hulgas saabus ka meile ämblikmees, millega saaja ei osanud mitte midagi peale hakata. vaatas korra ja edasi läks mäng ikka legoehitistega. Täna õpib see noormees arhitektuuri ja ämblikmees on koos paljude teiste seisma jäänud mänguasjadega ära annetatud. Legokast on korralikult sisse pakitud ja ootab panipaigas uute väikeste arhitektide sündi :).

tegelkult algab see tee sellest, et kaubanduskeskused kuhjavad kassade ümbruse üle igaste magusate asjadega. ja siis käib nende kassade ümber pidev möll jonnivate jõnglaste ja nende emmede vahel (kusjuures kui on möll, siis vanemad vähemalt püüavad kehtestada mingeid reegleid, enmasti antakse esimese pilli järel alla). ja nii see kaubandus kasvatabki jonnivaid, pillivaid ja "klaashelmeid" soovivaid noori..