1. Lammaste lugemine

Enamik inimesi ei jää esimese 100 lamba või muu asja loendamise peale magama. Mida suuremaks tõuseb loendamise number, seda suurem ärevus peale tuleb: "Miks ma juba magama ei jää?" Pigem kujuta midagi ette - kuid see peab olema rahulik ja mitte liiga sündmusterohke või meelierutav fantaasia. Näiteks kujutle metsas kõndimist või lihtsa toidu valmistamise protsessi.

2. Unerohi

Kuigi unerohi võib su nagu naksti uniseks teha ja uinuma panna, ei too see sageli head und. Magamatuse vastu aitab see, kui uni on korralik, kuid une kvaliteet rohtude abil enamasti ei parane. Küll aga võib unerohul olla omamoodi platseeboefekt - tunned ennast hommikul värske ja puhanuna, sest arvad, et rohtu võttes pidid ju hästi magama.

3. Melatoniin

Melatoniini ehk nn unehormooni manustamine on leebem variant kui unerohud. Kuid see võibki olla nii leebe vahend, et eriti vahet polegi. Ka võib melatoniinilisandi tarbimine mõjutada seda, kuidas su keha melatoniini omal jõul toodab.

4. Lähed voodisse ainult rampväsinuna

Su keha vajab rutiini, seega on palju mõistlikum voodisse siirduda kindlatel kellaaegadel. Seda hoolimata sellest, kas oled sel hetkel väsinud, virge või juba mõnda aega unine olnud.

5. Tõused voodist

Isegi kui sa ei suuda uinuda, siis püsti tõustes ja liikudes ajad sa oma keha jälle justkui päevarežiimile tagasi. Ka lihtsalt lamamine on vähemalt mingigi puhkus.

6. Võtad napsu

Jah, alkohol teeb uimaseks. Kuid uni, mis napsuse peaga tuleb, on lühikese REM-faasiga (REM on kiirete silmaliigutustega unefaas), hingamisprobleemidega (norskamine) ja samuti segab su und see, et tegelikult tahaks su keha, et käiksid pissil ära...

7. Vaatad kogu aeg kella

Nagu lammaste lugeminegi, ärritab kella vaatamine ja aja möödumise mõõtmine sind ilmaasjata. Pane äratuse alarm valmis ja aseta kell või telefon kuhugi, kus sa seda ei näe.