Kas sa teadsid, et 50% meediaartiklite pealkirjadest meditsiinilistest uuringutest on valed? Ja et paljud pealkirjad ei peegelda täielikku uurimuste järeldusi? Selline väide on võetud artiklist, mis ilmus New England Journal of Medicine lehel.
Mind muudab see kurjaks ja kurvaks samal ajal, et ajakirjanikud ei tee oma tööd korralikult ja loovad segadust ning “tulekahjusid” oma hoolimatu tööga.
Täpselt selline asi juhtus nt siis, kui USA Today andis välja artikli nimega “Kookosõli ei ole tervislik. See pole kunagi tervislik olnud“. Häbi USA Today toimetajatele nii lohaka töö tegemise eest!
Miks Ameerika Südame Assotsiatsioonil on olnud ja siiani on väärarusaamad
Esiteks, ei ole olemas ühtegi uurimust, mis tõestaks, et kookosõli põhjustab südamehaiguseid. Mitte ühtegi. Teiseks, kogu see jama kookosõli vastu põhineb hüpoteesil, mis on juba ümber lükatud. Selle nimi on diet-heart hypothesis(toitumise ja südame hüpotees). Selles sisaldub, et küllastunud rasv tõstab LDL-kolesterooli. LDL-kolesterool põhjustab südamehaiguseid. Kõik, mis tõstab LDL-kolesterooli on halb. Ainuke probleem on selles, et tõendid ei tõesta sellist hüpoteesi.
Täpselt nagu see, et maailmal läks 150 aastat aega, et lõpuks hakata uskuma seda, kui Kopernikus avastas, et maa keerleb ümber päikese, läheb maailmal veel natukene aega, et järele jõuda sellele arusaamale, et madala rasvasisaldusega ning madala kolesteroolisisaldusega toitumisstiilid ei päästa meid südamehaigustest. Tegelikult need lausa põhjustavad seda! Olen seda oma raamatus Eat Fat, Get Thin põhjalikult käsitlenud hulgaliste viidetega.
USA Today artikkel baseerub Ameerika Südame Assotsiatsiooni (ASA) arvustuse põhjal, mille nad tegid rasva ning südamehaiguste kohta. ASA on aastakümneid juba olnud halbade nõuannete esirinnas sellest ajast, kui nad alustasid “rasv on halb ja tapab sind” kampaaniaga. (PS! Kuigi artikkel räägib Ameerikast, on paljud uskumused, see kaasa arvatud, Eestisse üle tulnud – Sille). Meile öeldi, et tuleb süüa madala rasvasisaldusega, madala kolesterooliga toite ning hulgaliselt tärkliselisi süsivesikuid. Muide, paljud hommikuhelveste tootjad toetavad ASAt rahaliselt selle eest, et karbikesele saaks panna ASA poolt heakskiitmise sildi, sest et nad on rasvavabad, hoolimata sellet, et 75% helvestest on suhkur.
Nüüd on hakanud suur hulk uuringuid aga tõestama, et nende arusaamad on kaugel tegelikkusest. Fakt on see, et nende soovitused on tapnud miljoneid inimesi (ja see pole nali) diabeedi ning südamehaigustega (PS! Ameerika toitumissoovituste looja ASDA nõuannetes on selgelt kirjas, et soovitused ei ole läbi katsetatud tervise tulemuste kontrollimiseks – Sille). See on ka põhjus, miks 2015. aasta toitumussoovitused võtsid maha rasva tarbimise ülemise piiri ning kõrvaldasid kõik keelud kolesterooli tarbimiseks. Täpsemalt öeldes, pärast aastakümneid munade söömise keelamist, ütlesid nad nüüd: “Kolesterool ei ole toitaine, mille ületarbimise pärast peaks muretsema.”
Kui sind see korruptsioon rohkem huvitab, siis loe seda artiklit.
Kuidas küll teadlased nende asjadega siis nii puusse panevad? Asi taandub sellele, kuidas me oma uurmusi läbi viime. Enamik toitumisalaseid uuringuid baseeruvad nö vaatluspõhistel uurimistel. Kindlat arvu inimestel hoitakse pikemat aega silm peal, kord aastas küsitakse, mida ta eelmisel nädalal sõi ning kokku veerevadki mustrid. Tõesti, edu neile, et nad terve nädala söömisi mäletavad! Ja teine faktor, inimesed ei ole alati ausad – kui nad usuvad, et või on halb, siis nad ütlevad, et tarbisid vähem, kui tegelikkuses. Sedalaadi uurimuste probleem on see, et nad ei tõesta põhjus-tagajärg seoseid, lihtsalt võimalikku seost kahe või enama näitaja vahel.
Kui ma uuriksin üle 55-aastasi naisi, kes seksivad regulaarselt, võiksin ma järeldada, et seks viib VÄGA HARVA raseduseni. Suhteliselt mõttetu, kas pole? Uuritavad grupid, kes sõid küllastunud rasvu, olid ka juhuslikult suitsetajad, ei teinud trenni ja olid ka muidu toitumises ebatervislikud. Need, kes päriselt sõid toetavalt, tegid trenni ja ei suitsetanud (ehk siis elasid tervislikumat elu), ei söönud ka küllastunud rasvu, sest neil ei palutud seda teha. Uuringud tõestavad, et üldised tervislikud eluviisid päästsid nende elu, mitte vähem küllastunud rasvasid.
Miks küllastunud rasvad ei ole halvad ja on tervisele lausa vajalikud
See on põhjus, miks mitmed viimase aja uuringud ei ole näidanud ühtegi seost küllastunud rasvade ja südamehaiguste vahel. Tegelikult on üldse väga vähe põhjus-tagajärg toitumisalaseid uuringuid läbi viidud, kuna neid on väga keeruline teha, need võtavad kaua aega ja maksavad palju. Aga kaks suurimat, mis on avaldatud, näitavad, et rasv ning küllastunud rasv ei ole probleemiks. Esimene neist oli PREDIMED uuring, kus uurijad andsid 7000-le osalejale oliiviõli (millest 20% on küllastunud rasv) või pähkleid ning teisele grupile määrati madala rasvasisaldusega dieet. PERDIMED pidi uuringu katkestama, sest viimase grupi inimesed hakkasid vaikselt surema.
Teine uuring lõpetati üle 40 aasta tagasi, kuid seda ei avaldatudki, sest tulemused olid vastuolulised uskumusele, et küllastunud rasv on halb ning, et LDL-kolesterool põhjustab südamehaigusi. Selline uurimus oleks tänapäeval tituleeritud ebaeetiliseks. Nimelt, nad söötsid 9000-le vaimuhaiglas viibivale patsiendile võid ja küllastunud rasvu või maisiõli (polüküllastumata taimeõli, mida ASA väidab, et peaksime rohkem tarbima). Ja arva ära, mis? Nende hulgas, kes tarbisid maisiõli, oli rohkem südameatakke ja surmasid, hoolimata sellest, et LDL-kolesterool läks madalamaks. Tõesti? Jah, see on tõsi!
Nimelt, iga 30 punktise LDL hulga vähenemise kohta läks südameataki risk 22% kõrgemale. Asja teeb veel põnevamaks hiljutine ülevaade teaduslikest uuringutest, mis olid seotud halvaks tituleeritud või söömisega. Uurijad leidsid 6,5 miljoni inimese hulgas, kes on aastaid võid söönud, et neil ei ole suurenenud riski südamehaigusteks, kuid neil on vähenenudhoopis risk haigestuda 2 tüüpi diabeeti! Jep, sa lugesid õigesti! Või = väiksem risk haigestuda 2 tüüpi diabeeti. Ja kui sa endiselt vaajd veel mingit veenmist, siis siin on kokkuvõte veel 17 metaanalüüsist seoses rasva ning südamehaigustega.
Kogu poleemika selle ümber, et LDL-kolesterool põhjustab südamehaiguseid, on ka põhjus, miks eksisteerib mitmemiljardiline statiinidetööstus (Statiinid on liigkolesterooliveresuse raviks kasutatavate ravimite klassi kuuluvad ravimid, mida tarvitatakse paljudel loomadel (sh inimestel) – Sille). Üks uuring, mis hõlmas 130 000 inimest, kes olid kogenud viie aasta jooksul südameatakke, näitas, et 75%-l neist oli normaalne LDL ja 50%-l oli oprimaalne LDL-kolesetrool. Ainult 10%-l oli normaalne HDL, teisisõnu kaitsev kolesterool. Ja mis tõstab HDLi? Küllastunud rasv. Ja kookosõli neist kõigist kõige rohkem. Ja mis seda vähendab? Madala rasvasisaldusega, kõrge tärklisesisaldusega ning kõrge suhkrusisaldusega toitumine.
Me vajame kolesterooli ja küllastunud rasva iga oma rakumembraani tervise jaoks, ajurakkude jaoks, suguhormoonide jm jaoks. Kolesterool ei ole südamehaiguste põhjustaja, ta töötab plaastrina, mis proovib artereid parandada, kui eelpool nimetatud toitumise tagajärjel hakkavad tekkima organismis kahjustused. See põhjustab eeldiabeeti ja põletikke töödeldud toitudest, keskkonnatoksiinidest ning põhjustab ka probleeme seedeelundkonnas tänu vähestele kiudainetele, töödeldud toitudele ja muule, mis põhjustab põletikku.
Enne, kui ma lõpetan küllastunud rasvadega, on mul küll üks SUUR hoiatus! Nende tarbimine ON probleemiks, kui sa sööd neid ikkagi koos kõrge suhkrusisalduse, tärklisesisalduse ning töödeldud toitudega. See on see, mida ma kutsun magusaks rasvaks. Seega, ei söö saiakesi võiga. Ei söö pontšikuid friikartulitega. Proovi jääda brokkoli ja või juurde!
Miks ei tohiks Omega kuute sisaldavad taimeõlid olla peamised
Teine ASA soovitus küllastunud rasvade tarbimise vähendamise kõrval on suurendada omega 6 sisaldavate taimeõlide tarbimist. Halb mõte! Jah, mõned uuringud näitavad madalamat riski südamehaigustele, kui on tarbitud Omega 6 (teisisõnu polüküllastumata rasvad ehk PUFAd, mis sisaldavad soja, maisi, safloori- ja rapsiõli). Kui sa sööd küllastumata rasva eelpool nimetatud tüüpilise Ameerika toitumisega koos (Eestis on samasugused soovitused põhimõtteliselt – Sille),põhjustab see ikkagi probleeme ning Omega 6 poolt rääkivates uuringutes vaadeldud inimesed just niimoodi toitusidki. Ja et asja veel hullemaks teha, need uuringud vaatlesid neid PUFAsid, mida leidub nii omega 3 (superkaitsev) ja omega 6 rasvades.
See tähendab, et Omega kolmed panid Omega kuutest kasuvennad paremasse valgusesse. Kui vaadata uuringuid, mis süvenevad ainult Omega 6 mõjusse, siis on näha südameatakkide suurenemise riski. Minu meelest on see loomulik ja evolutsiooniline intelligents – rafineeritud, kuumas töödeldud, heksaaniga parendatud, keemiliselt lõhnastatud õlide (mida pole inimajaloo jooksul varem tarbitud) hulk on suurenenud vähemalt tuhandekordselt viimase saja aasta jooksul.
Küllastunud rasvad muudavad su kolesteroolimolekulid stabiilseks ja vähemvastuvõtlikuks haigustele ning oksüdeerumisele. Oksüdeerunud kolesterool on see, mis südamehaigusi põhjustab. PUFAd on ebastabiilsed ja oksüdeeruvad kergesti, seega, kui nad on kolesterooliga mestis, muudavad nad ka selle ebastabiilseks ja rääsunuks – mis on südamele kahjulik (Tahan, et sa mõtleksid sellele, et see ebakvaliteetne rasv, mida tänapäeval leiame lisaks taimeõlidele ka poolfabrikaatides, küpsistes, kommides, saiakestes jne läheb kõik läbi sinu keha ja SÜDAME muutes neid iga korraga sutsu nõrgemaks, kui kogu elustiil on tervislikkuse koha pealt kesine – Sille)
Kas kookosrasv on siis tervislik?
Meieni on jõudnud kookoshullus, milles siis asi on? Brokkoli on tervislik, aga kui sa ainult seda sööksid, jääksid sa haigeks. Kookosõli on tervislik, aga ainult osana tervislikust ja toetavast toitumisest, mitte pearoana. Kookosrasva on tarvitatud paljudes kultuurides Vaikse ookeani piirkonnas juba tuhandeid aastaid negatiivsete mõjudeta. Sellel on nii palju tervisekasusid. Sa saad selle kohta rohkem lugeda mu artiklist Kas kookosõli on halb mu kolesteroolile, aga siin on lühike nimekiri kasudest:
Ta tõstab HDL-kolesterooli, mis on hea kolesterool. Ta parendab kolesterooli kvaliteeti, suurust ja tüüpi. Ta alandab üleüldist kolesteroolitaset HDL-i kasuks, mis on palju parem südameatakkide ärahoidja, kui LDL. Rahvustel, kus 60% nende toidust koosneb kookosrasvast, ei ole mingeid südamehaiguseid. Kookosrasv sisaldab ka põnevat küllastunud rasva liiki nimega MCT, mis annab ainevahetusele mõnusa tõuke, vähendab insuliiniresistentsust ning parendab kognitiivset (nt mälu, taju) tegevust.
Kookosrasv toimib ka seene- ja mikroobidevastaselt ning tugevdab immuunsüsteemi tänu lauriinhappele. Ainuke teine hea lauriinhappe allikas on emapiim (! -Sille), mis sisaldab 24% küllastunud rasvu – palju suurem, kui see 6%, mida ASA soovitab.
Keda sa pigem usaldad, loodust/jumalat või Ameerika Südame Assotsioatsiooni?
Soovin sulle tervist ja õnne,
Mark Hyman, MD
Originaal ja kasutatud allikad: http://drhyman.com/blog/2017/06/26/coconut-oil/
Loe ka teisi Brena Fitnessi postitusi http://www.brenafitness.eu/category/blog/.
Kommentaarid (0)