TOHOH! Endaga rääkimine võib kasulik olla? (9)

Üksiku inimesena ma tõesti räägin, küll mitte endaga. Mul on konkreetsed pildid välja prinditud naistest, kellega ma koos vaatan telerit, koos teen remonti jne jne, jutustan talle oma tegemistest. See nüüd võib täitsa jabur tekst olla ja mind skisofreenikuna võtta. Aga ei ma tean, et need on lihtsalt pildid, isikud pildil tegelikult ei kuule ega näe mind, ma tean seda kõike, aga see üksindus, see on minu üks variant, kuidas ma saan nagu olla. Jah, tihti on nagu mõnda telesaadet vaadates mõnegi nalja visanud, siis aga mõtlen, et "Keegi ei kuulnud seda naljakat kommentaari" Ma olen üksi, mul pole kellegagi jagada seda, mis mul on, ning tihti langen siis sügavasse masendusse, et mida ma teen, räägin mingi pildiga, kõik jutt on läinud tühja. Ma kordan, et ma tean, et pilt ei näe ega kuule mind, lihtsalt üks väljendumisviis, kuidas üksindust vältida, Midagi pole parata, mõne inimese elu on selline paraku. Kurb. Ma olin kunagi tõeline peoloom, kõik said naerda, kõigil oli lõbus, ilma minuta jäeti isegi vahepeal peole minematta. Aga mida pole, on välimus. Alati peeglisse vaadates tuleb lausa nutt peale, olengi nüüd keskendunud trennile. Ok see on tegelikult üli pikk jutt, millest ka ma ilmselt filmi teen, see võtab aega, aga olge tublid ja tundke rõõmu sellest, mis teil on ! Sest mina sellist õnne ei oska uneski näha.

no siis ma olen täitsa normaalne :D

kindlasti peegli ees ja täis peaga--on kellega koos pidu edasi panna ja kellele pasunasse anda kui pihta saad--minuga juhtus nii...ahvis mind järgi raisk...aga ma talle andsin!!!

Meeldiv on vestelda intelligentse inimesega, seda enam, kui teie arvamused ühtivad...

Veel parem kui räägid peegli ees, siis saad veel ka meeldivas seltskonnas olla.

Ei saa ju üksi elav inimene ometi päevad läbi vait olla.

Targa inimesega on ikka hea rääkida