Võta teadlikult aeg, et olla koos oma lastega.Foto: Picsea / Unsplash
Nipid
22. oktoober 2019, 21:00

Spetsialist vastab: kuidas leida kiires argirutiinis aega nii perele kui endale? (2)

Kes ei igatseks ööpäeva veel mõnda lisatundi, et kõik tehtud saaks? Häid ajaplaneerimislahendusi jagab koolitaja Kristjan Otsmann.

Olen oma perega sarnases seisus, kus aega napib. Erinevus on selles, et meil kasvavad peres alla aasta vana tüdruk ja kaks lasteaiaealist poissi. Väga head lahendust polegi leidnud. Ent mõni kokkulepe ja põhimõte näib meie peres hästi toimivat. Kirjutan, kuidas meie aega planeerime.

Loomulikult on oluline, et jääks ka logelemise aega. Tegelikult vajame seda korra-paar nädalas. Ülejäänud pausid saab täita sisuka eluga. Foto: Daiga Ellaby / Unsplash

Tegevuste hoolikas valik
Aega napib ja energiat samuti, järelikult tuleb neid arukalt kulutada. Esimene küsimus on, kas kõiki asju, mida teeme, on ka päriselt vaja teha. Kui mõni tegevus pole (praegu) vajalik, võib selle ära jätta või edasi lükata. Nii võtamegi plaani vaid hädavajalikud ja lõõgastust pakkuvad tegevused.

Täpsed ajasahtlid
Vähemalt püüame, et nädalatel ja päevadel oleks kindel rütm ning igal tegevusel oma aeg: perega seotud tegevusteks oma aeg, töötamiseks-õppimiseks kindel aeg ning ühisteks ettevõtmisteks planeeritud aeg.
Kui tüdruk kasvab suuremaks, oleks tore võtta üks õhtu nädalas või üle nädala abikaasaga omavahel olemiseks – sel ajal hoiaks lapsehoidja lastel silma peal.
Klapitame abikaasaga ka seda, et mõlemad saaksime ühel õhtul nädalas trennis käia, lastega tegeleb sel ajal teine.
Võta ka sina ette nädalaplaan ja visanda sellesse isiklikud ja pere ühised tegevused. Oluline on paindlikkus – kuigi nädalas on ees ajasahtlid, vaheta neid vajadusel omavahel. Oluline on tasakaal erinevate tegevuste vahel.

Perekalender
Jagame omavahel Google’i kalendrit, millesse abikaasa paneb kirja oma kooliajad, beebitunnid ja trenni ning mina oma koolitused ja trenni. Nõnda saame paremini aega planeerides teineteise tegemistega arvestada.

Oma aeg
Trenni saab ka ise ja kodus teha. Mulle meeldib ärgata hommikul tunnike enne teisi, kõndida energiliselt koertega pool tundi metsas ning ka veidi harjutusi teha. Ajastus on muidugi harjumuse ja maitse asi. Oluline on otsus ja tahe trenni teha.
Omaette olemise aega on hea plaanida nendeks hetkedeks, kui teised nii ehk naa ei sega, olgu neiks varahommikud või hilisõhtud. Kui õhtuti piinab väsimus või hommikuti uni, sest sul ei õnnestu piisavalt vara magama minna, lepi perega kokku nädalavahetusse pool tundi või tund, mil keegi ei tohi sind segada.

Murra halbu harjumusi
Kõige selle rakendamisel on paar suurt takistust. Esimene on harjumuste jõud ja teine väsimus. Ka need on omavahel seotud.
Oleme harjunud hommikul kiirustama ja õhtul väsinult valmistama õhtusööki, et seejärel diivanile räntsatada. Ega vahel jaksagi õhtul muud teha, kui lugeda Facebooki või Perekooli postitusi. Neil tegevustel on olemas ka alternatiiv, näiteks hea raamat, võimlemisharjutused, lastega mängimine või veidi nokitsemist kodu kallal. Oluline vahe on selles, et esimesed puhketegevused kulutavad, kuid teised loovad energiat.
Hakatuseks on vaja otsust: edaspidi kui märkan, et tegelen väsimusest asendustegevusega, valin hoopis energiat loova tegevuse. Kohe esimesel väsimushool tuleks end kokku võtta ja tegeleda kas või natuke energiat taasloova meeldiva tegevusega. Kui seda taktikat aktiivselt kahe kuu jooksul rakendada, muutub see uueks harjumuseks.

Aga logelemine?
Loomulikult on oluline, et jääks ka logelemise aega. Tegelikult vajame seda korra-paar nädalas. Ülejäänud pausid saab täita sisuka eluga.