Lapsed

Eesti õpilased liiguvad muret tekitavalt vähe (4)

Toimetas Silja Paavle, 25. august 2017 09:12
Foto: TEET MALSROOS
Tervise seisukohalt liigub igal koolipäeval piisavalt vaid veerand 7–13-aastastest õpilastest ning soovituslikku liikumisaktiivsust ei täida mitte ühelgi koolipäeval ligikaudu viiendik koolinoortest. Sellisele tulemusele jõudis eile Tartu ülikoolis doktoritöö kaitsnud Kerli Mooses.

Vastavalt nii riiklikule kui ka rahvusvahelistele soovitustele peaksid õpilased liikuma iga päev vähemalt 60 minutit intensiivsusega, mis tekitab soojatunde ja toob kaasa hingamise sagenemise. Lisaks soovitatakse veeta võimalikult vähe aega istudes.

Uuringu käigus vaadeldi liikumisandurite abil, milline on Eesti õpilaste liikumisaktiivsus koolipäeva eri osades. Mõõdeti 636 õpilase liikumisaktiivsust koolipäevade jooksul. Tulemused näitavad, et uuringus osalenud õpilased kogusid soovituslikust päevasest aktiivsusest koolis vaid veerandi, samas kui naaberriigis Soomes on vastav näitaja pea poole suurem. Selgub, et Eesti koolilapsed veedavad enamuse koolitundidest istudes.

„Kuna õpilased veedavad palju aega koolis, on koolil oluline roll õpilaste liikumisaktiivsuse toetamisel ning istuva aja vähendamisel,” selgitab Mooses ja lisas: „Eri riikide kogemused näitavad, et liikumise lõimimine tunni teemaga võimaldab ka ainetundides oluliselt panustada päevase soovitusliku liikumisaktiivsuse taseme saavutamisesse.“ 

Nagu võis eeldada, oli koolis kõige aktiivsemaks tunniks kehaline kasvatus, kuid üllatuslikult veedeti soovitusliku intensiivsuse tasemega vaid kolmandik tunnist, kolmandiku tunnist õpilased aga istusid või seisid. Sellele vaatamata oli õpilaste päevane liikumisaktiivsuse tase oluliselt kõrgem just nendel päevadel kui osaleti kehalise kasvatuse tunnis ning seda sõltumata treeningutel osalemisest.

Moosese uuringu tulemused viitavad, et koolis on kasutamata potentsiaali õpilaste liikumisaktiivsuse suurendamisel ja istuva aja vähendamisel. „Seega on vajadus toetada koole liikumisvõimaluste loomisel läbi aktiivsete (ja pikemate) vahetundide, liikumise lõimimise ainetundidesse, täiendavate liikumistundide lisamise tunniplaani ning aktiivse koolitee võimaluste loomise,” sõnas ta. 

Samal teemal

13.12.2017
Kehaline kasvatus Rootsis: mängitakse küll, aga skoori ei loeta
01.09.2017
MEELDETULETUS KOOLIPAPADELE: mida teha, et lapse koolirõõm säiliks läbi aasta
27.08.2017
GALERII | Here to Create pop-up linnatreening tõi kaunitarid trenni
26.08.2017
Mis juhtub, kui... mul on GAASID