RINNAVÄHI SELJATANUD NAINE: „Rõõmus meel aitab paranemisele kaasa.“ (14)
„Esialgu oli rinnavähiteade šokk. Siis aga lugesin, et see haigus on ravitav, ning otsustasin, et mulgi saab seda ravida – ei ole mõtet nurka kurvastama jääda,“ meenutab raske haiguse seljatanud naine ja paneb kõigile südamele: olgu tõbi kui tahes raske, rõõmsat meelt ei tohi kuskile kaotada, sest positiivsus aitab paranemisele kaasa.
Tartu naine Angelika Juhkason (46) avastas eelmise aasta juulis, et rinnas on tükk. See oli naisele kui välk selgest taevast, sest suguvõsas pole rinnavähki varem esinenud. Pealegi imetas ta oma mõlemat nooremat last kolm aastat ja oli veendunud, et see kaitseb teda ka rinnavähi eest.
Arstid kinnitasid Angelika kahtlusi ning kiirelt korraldati talle erinevad uuringud. Septembri alguses alustas naine esimese keemiaravi protseduuriga. Angelika tunnistab, et kuigi keemiaravi kohta loetu tekitas temas õudu, otsustas ta, et suhtub vähktõvesse nagu nohusse, mis läheb varsti ära.
Abi ja tugi arstidelt ja teistelt vähipatsientidelt
Kindlust süstisid ka arstid. Kord küsis ta tohtrilt, et milline on prognoos. Vähiarst Peeter Padrik kostis talle, nägu naerul: „Loomulikult teie terveks tegemine!"
"Õhtulehelegi otsustas Angelika oma loo rääkida, sest vähktõvest räägitakse tema sõnul kui surmatõvest ning suurem osa selleteemalisi artikleid tekitavad õudu. „Kui mina oleks diagnoosi saades mõnda sellist lugenud, poleks ma vist julgenud arstile minna,“ nendib ta"
Seega - aeg oleks lõpetada igasugused hirmujutud, et "keemia tabab"!
Meie ümber liigub väga palju aastaid tagasi vähiravi saanud inimesi, aga vaevalt on kedagi, kes on paranenud tänu "pH IME" rohelisele kraamile või Rick Simpson'i kanepiõlile. Vastupidiseid näiteid on aga kahjuks, (ka meediast läbi käinud).
Tema ise pole mingist "seljatamisest" rääkind ka.
Kõik oleneb, millal haigus on avastatud, vähi tüübist. Sellepärast jääbki inimene jägimise alla, et võimalike vähisiirete korral kiiresti uus kolle hävitada.