Foto: PantherMedia / Scanpix
Liigume
29. august 2017, 12:26

Sul on MIGREEN? Mida teha?

Migreen on hootine, kuni 72 tundi kestev ja enamasti ühepoolne peavalu. See haigus on peaaegu igal viiendal naisel ja igal kümnendal mehel. Paljude migreenihood on mõõdukad või kerged, kuid “korraliku” migreenihoo ajal pole inimene võimeline liikuma, juba trepist ülesminek või rahulik jalutuskäik süvendavad peavalu.

Esineda võivad aurad, iiveldus, rääkimisraskused. Migreeni põhjustab hulk peaajus aset leidvaid mehhanisme ja muutusi. Seda tekitab ajukoores ja sügaval ajus asuvate keskuste aktiveerumine väliste (stress, lõhnad, antibeebipillide võtmine jm) või sisemiste ärritajate (hormoonid, une-ärkveloleku rütm jm) toime, tagajärjeks on ajukoore verevarustuse halvenemine. Aura ajal on aju ja peapiirkonna veresooned ahenenud, kuid valu tekkimise faasis need, vastupidi, laienevad. Samal ajal aktiveerub kolmiknärvi süsteem, mis kannab valuaistingu edasi ajukoorde – siis inimene tunnetabki valu. On neid, kellel migreen muutub aja jooksul raskemaks ja sagedasemaks: enam ohus on ülekaalulised, üksikud ja lahutatud inimesed (psühhosotsiaalsed põhjused), füüsiliselt passiivsed ja need, kelle pereliikmed on samuti migreeni põdenud.

Migreen võib ühel heal päeval ka lihtsalt ära kaduda. Näiteks menstruatsiooniga seotud migreenid vaibuvad sageli menopausi ajal. Loomulikult ei pea aastakümneid kannatama valu, lootes, et ehk kunagi läheb üle. Tuleb ravida ja tegutseda!

Enneta!

Migreeni aitab ära hoida tervislik eluviis: tuleb olla kehaliselt aktiivne. Tee trenni kaks-kolm korda nädalas, oluline on järjepidevus ja regulaarsus, mitte ühekordne pingutus. Vajad ka piisavalt und, sea oma töö- ja puhkeaeg tasakaalu. Valu võivad esile kutsuda ka mõned söögid – sellised, mis sisaldavad vasoaktiivseid ehk veresoonte läbimõõtu mõjutavaid aineid, eeskätt türamiini sisaldavad toidud (nt juust, punane vein, šokolaad). Loobuda tasub neist aga üksnes siis, kui seos on päris kindel, muidu pole mõtet end näiteks juustust ilma jätta.

Teatud migreenivormid, näiteks auraga migreen, suurendavad trombi- ja infarktiriski – mitte küll märkimisväärselt, aga siiski. Seetõttu tuleks migreeni korral kindlasti vältida teisi südame-veresoonkonnahaiguste ohutegureid: ei tohiks suitsetada, alkoholi võib pruukida vaid väga väheses koguses, vältima peaks hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamist. Nii maandad haigusriske suurel määral. Igasuguse tromboosi profülaktika on ka liikuv eluviis, mis aitab ennetada ka migreeni ja teisi peavalusid.   

Koos migreeniga võib esineda muidki peavalutüüpe, sagedamini pingepeavalu. On olemas profülaktilisi ravimeid, mis vähendavad ühtaegu nii pingepeavalude sagedust kui ka migreenihooge. 

Ravi.

Kõiki migreenivallandajaid ei saa vältida. Kui migreeniprotsess käivitub, tuleb rohtu võtta. Umbes veerand haigetest saab abi käsimüügiravimitest, näiteks paratsetamoolist või ibuprofeenist, ülejäänud vajavad spetsiifilisi migreenirohtusid – sageli triptaane, mis toimivad teatud retseptorite kaudu valuvaigistavalt.

Migreeniravimitega kas ennetatakse haigushooge või vaigistatakse valu. Tihti kasutatakse mõlemat tüüpi ravi koos, et panna haigus “peitu”. Kui näiteks 20 valupäeva asemel õnnestub valu ilmumist piirata ühe migreenihooni kvartalis, on ju elu hoopis teine. Kui migreeniravi alustada piisavalt varakult, saab haiguse süvenemise ja krooniliseks muutumise sageli ära hoida. Mõned migreeni ennetavad ravimid tõhustavad inimese enda valuvastast süsteemi, et aidata ajul valuga toime tulla. Osa ravimeid pärsib liigsete impulsside teket teatud ajukeskustes. Migreeni korral võivad välistele stiimulitele liigselt vastuvõtlikud olla nii kolmiknärv kui ka ajukoor. Kuna migreeni lõppfaasis on määrav veresoonte läbimõõt, kust tuleneb ka pulseeriva valu tunne, kasutakse ka ravimeid, mis stabiliseerivad veresoonte seinu ja hoiavad ära migreenihoo lõppfaasi.

Et teadmised migreenist kogu aeg täienevad, lisandub ka uusi ravimeid. Teatakse, et migreenihoo ajal vabaneb põletikku soodustavaid aktivaatoraineid ja valutaval peapoolel toodetakse neid aineid liiga palju. Selle teadmise valguses töötati välja ravimirühm, mis alandab aktiivselt selle aine taset veres, mis võib vallandada migreeni või on seotud parasjagu areneva migreeniga. Selle aine tootmist pärssides suudetakse migreeniprotsess peatada. 

Uudne on ka migreenihoogude ravi magnetstimulatsiooniga. Pähe pannakse aparaadid, mis tekitavad suunatud magnetstimulatsiooni, et moduleerida aju neuronaalset aktiivsust. Selle raviviisi üks miinuseid on aparaadi kõrge hind. Head abi annab kroonilise migreeni korral ka psühholoog, kes rakendab kognitiiv-käitumuslikku teraapiat. Nii õnnestub vähendada ravimite hulka, kiirendada peavaludest vabanemist ja parandada nendega toimetulekut.

Teraapias õpetatakse patsienti, kuidas oma mõtlemise ja käitumisega stimuleerida aju tootma neidsamu aineid, mis muudavad valuvastase süsteemi tõhusamaks. Inimest juhendatakse käituma vastavalt olukorrale ja haigusele ning mitte ainult sel hetkel, kui pea valutab, vaid kognitiiv-käitumuslik teraapia õpetab välja kujundama püsiva käitumismustri. Õpitakse valu ignoreerima, teades, et see küll häirib, kuid ei tapa. Samuti õpitakse pöörama tähelepanu vajalikele aistingutele ja vältima oma mõtlemises mittevajalikke asju.

Artikkel ilmus täismahus Tervis Plussi 2013. aasta septembrikuu ajakirjas.