Foto: Martin Ahven
Galeriid
30. august 2017, 18:52

Sotsiaalministeerium: uimastite tarvitamine Põhja-Tallinnas on reaalsus, mida ei saa ignoreerida

FOTOD | Süstlavahetuspunkti vastased pidasid superministeeriumi ees meeleavaldust (34)

Sitsi 28 süstlavahetuspunkt avatakse abivajajatele septembris, kuid ümberkaudsete elanike protestimeel pole sellest hoolimata raugenud. „Os-si-novs-ki, Os-si-novs-ki,“ hüüdsid täna superministeeriumi ette kogunenud poolsada inimest kui ühest suust, kuid ministrit see kohale ei toonud.

Täna kell neli seisis superministeeriumi tuulekoridoris sitkelt poolsada inimest, kes avaldasid meelt süstlavahetuspunkti avamise vastu Sitsi 28 asuvas kortermajas. Süstlavahetuspunkti rajamise vastastele oli see juba teine selline meeleavaldus. Peeti kõnesid ning kohale püüti nõuda ka tervise- ja tööministrit Jevgeni Ossinovskit. „Os-si-novs-ki, Os-si-novs-ki,“ hüüdis rahvas keset liiklusmüra kõrgustesse pürgivatele klaasakendele, kuid Ossinovskit ei tulnud. Talle saadeti kirjalik pöördumine.

Sitsi 28 korteriühistu esimees Dmitri Griškun nendib, et esmakordselt kuuldi, et nende majja planeeritakse süstlavahetuspunkti, juhuslikult meediast. „Keegi meile, majaelanikele ei öelnud, et midagi sellist planeeritakse,“ ütleb ta, et ruumide omanik ütles üldkoosolekul vaid, et neisse tuleb laopind ning teeb seal remonti. Kui majaelanikud said teada, mis kavatsused ruumidega tegelikult on, paluti omanikul plaanidest loobuda.

Foto: SAADI TEADA JUHUSLIKULT: Sitsi 28 korteriühistu esimees Dmitri Griškuni sõnul kuulsid majaelanikud süstlapunkti rajamisest läbi meedia.(Martin Ahven)

Kohalike elanike pöördumised erinevatesse ametiasutustesse, nagu näiteks linnaosa valitsus, Tervise Arengu Instituut või Tallinna Linnaplaneerimise Ameti pole aga käivitunud plaane peatanud. Samuti pole aidanud elanikke kogutud allkirjad, mida saadi Griškuni sõnul kokku üle 2000. Pöörduti ka ministeeriumi poole: „Maikuus oli meil meeleavaldus ja peale seda pöördusime ministeeriumi [poole] ja ei saanud vastust.“

Protestil osalenud Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid kinnitab, et Sitsi tänaval asuva korteriühistut on toetatud ja sellega on tehtud tihedat koostööd. Ta lubab, et nõnda saab olema ka edaspidi: „Kui nüüd peaks tõesti vajadus tekkima pöörduda kohtusse, siis päris kindlasti toetab linnaosa neid ka selles.“ 

Kaljulaidi sõnul on linnaosavalitsus ministeeriumiga ka kirjavahetust pidades suhelnud, kuid seni pole linnaosavalitsust kuulda võetud. „Nagu ma ütlesin siin meeleavaldusel, siis tänaseks on mul mulje, et sel hetkel, kui nad tulid oma plaaniga meie ja kohalike juurde, siis selleks hetkeks tegelikult olid otsused juba tehtud,“ arvab Kaljulaid ja peab kummaliseks, et Ossinovski pole olukorda sekkunud.

Foto: Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid (Martin Ahven)

Teisi kohti, kuhu süstlavahetuspunkt rajada, pole Kaljulaidi sõnul Põhja-Tallinna linaosavalitsus välja pakkunud. „Sedasi niimoodi pakkuda ei ole ilmselt väga mõtet enne, kui riik ei ole valmis neid alternatiive üldse arvestama ja kuulda võtma,“ ütleb Kaljulaid ja lisab hiljem, etalternatiividele on enesestmõistetavalt mõeldud ja läbirääkimiste taaskäivitudes tühja koha pealt ei alustataks.

Süstlavahetuspunkt probleemi keskmesse

„Arvestades uute HIV nakatumisjuhtude ja üledoosist põhjustatud surmade arvu kasvu, on vajadus kahjude vähendamise keskuste rajamise järele ilmselge,“ seletab Maris Jesse otsust Sitsi 28 süstlavahetuspunkt ikkagi ellu viia. Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel on võrreldes eelmise aastaga kasvanud üledoosisurmade arv lausa 38% ning uute HIV-ga nakatunud inimeste arv 25%.

„[Süstlavahetuspunkt] ei saa paikneda kusagil mujal kui kohas, kus on probleem. Paraku jääb väike Sitsi asum süstivate Põhja-Tallinna narkomaanide käiguteede keskmesse. Uimastite tarvitamine selles piirkonnas on reaalsus, mida ei saa ignoreerida,“ ütles sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler. Ta mõistab, et kohalikel elanikel on oma kodukoha turvalisuse pärast mure, kuid arvab, et kahjude vähendamise keskus aitab piirkonnas turvalisust luua.

„Paigaldatakse uued turvakaamerad, keskuse töötajad koristavad maast süstlaid, sõltlased saavad abi, neil aidatakse suunduda ravile ja pöörduda tagasi tavaellu,“ kirjeldab Jesse tulevast elu Sitsi piirkonnas.

Kolmandik Tallinna süstivatest narkomaanidest

Põhja-Tallinna linnaosas elab või viibib TAI andmetel ligi 33% kõigist Tallinna narkootikume süstivatest inimestest ehk hinnanguliselt 1800 süstijat. Neist asub ligikaudu 23% Kopli, Sitsi, Karjamaa ja Pelguranna asumis. Seega ei ole tegemist uue narkomaanide kogunemise koha loomisega, vaid keskus luuakse kohta, kus juba praegu on keskmisest oluliselt rohkem süstijaid.

„Järgmisena on meil plaanis luua sarnased tugipunktid Lasnamäele, Mustamäele, Tondile, Männikule ja mujale piirkondadesse, kus selleks on vajadus,“ räägib Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer. „Sellised keskused on oluline lüli ka HIVi, C-hepatiidi ja teiste vere teel levivate nakkushaiguste leviku piiramisel, samuti jagatakse seal üledooside puhul elupäästvat ravimit naloksooni.“

„Eelistaksin, et oleks võimalus avada keskus hoones, mis ei ole elumaja, kuid paraku hetkel piirkonnas alternatiivid puuduvad. Põhja-Tallinna linnaosa vanem on ligi aasta vältel öelnud, et linnal ruume pakkuda ei ole,“ lisab Veimer. „Kui leidub teine sobiv ruum piirkonnas, oleme valmis kaaluma keskuse kolimist.“

Sitsi 28 asuv kahjude vähendamise keskus avatakse etapiviisiliselt, esialgu kolmel päeval nädalas paari tunni kaupa. Keskuse avamisel pöörab TAI piirkonna turvalisusele suurt tähelepanu – paigaldatakse kaamerad ja lisavalgustus, piiratakse keskuse klientide liikumistrajektoorid ning teenuse sissetöötamise etapis kasutatakse ka mehitatud turvateenust.

Eestis on hinnanguliselt 9 000 – 10 000 narkootikume süstivat inimest, nendest ca 6 000 elab Tallinnas. Iga kolme päeva tagant sureb Eestis üks inimene narkootikumide üledoosi tagajärjel, mis on peamiselt seotud uute fentanüüli analoogide „turule“ jõudmisega. Eestit iseloomustab Euroopa Liidu kõrgeim narkootikumide süstimise levimus ning kõrgeim narkootikumide üledoosidest tingitud surmade arv 100 000 elaniku kohta.