Muusikapäeva korraldaja: kuigi tasu ei saa, annaks mõni esineja rohkemgi kontserte, kui kavva mahub!

Rahvusvahelise muusikapäeva puhul saab juba viiendat aastat 1. oktoobril Eesti eri paigus tasuta kuulata nii tuntud kui ka noori interpreete. Tänavu on kontserte ligi 120 ja esinejate ridadesse kuulub üle 750 muusiku. Kõik toimub vabatahtlikkuse alusel – palka muusikud nii tavapärasemates kontserdipaikades kui ka näiteks ostukeskustes, turgudel, lennu-, bussi- ja rongijaamas, kohvikutes ja mujal linnaruumis esinemiste eest ei saa.

„Oleme muusikutele väga tänulikud. Kedagi me sel päeval vägisi osalema ei sunni. Päris paljud annavad endast ise märku. Kes on juba varem selles programmis osalenud ja ütlevad, et sooviks järgmisel aastal ka osaleda, või kes on lihtsalt sellisest päevast kuulnud ja arvavad, et sel aastal võiks kaasa lüüa,“ räägib programmimeeskonna liige Kaisa Takis. „Kuna korraldame muusikapäeva koostöös Eesti interpreetide liidu ja teiste alaliitudega, siis on ka nende esinejad programmi sattunud,“ lisab ta.

„Äraütlemisi on ka teinekord ette tulnud,“ möönab Takis. „Põhjuseks on loomulikult olnud see, et päev on juba kinni, muud asjad on ees. Või ka tõesti see, et kuna tuleb leida see aeg ja esineda puhtalt vaba tahte alusel, siis iga kord ei ole see erinevatel põhjustel võimalik.“

Samas jagub muusikuid ja koosseise, kes astuvad muusikapäeval üles aastast aastasse. „Tavaline on see, et varieeritakse enda koosseisu, võetakse keegi veel kampa ja tehakse midagi natuke teistmoodi,“ märgib Takis.

Heaks näiteks on klassikatähed, pianist Johan Randvere ja klarnetist Marten Altrov, kes võtsid mullusel muusikapäeval vahemikus kella kümnest kella kuueni ette kuus lühikontserti. Tänavu on nad endaga ühes kutsunud Johani lauljast abikaasa Evelin Samuel-Randvere. Triot näeb Tallinna lennujaama reisijate alal ja Nõmme jaamarestoranis Elsa.

Kaisa Takis tunnistab, et vahel tuleb üliagaraid muusikuid rahustada, et nõnda palju kontserte polegi tarvis anda. „Seda on ette tulnud küll, et ei jõua nii palju ära korraldada, kui esinejatel endal soovi oleks.“ Ühtlasi on eesmärk, et esinejatel ei tekiks tüütu kohustuse tunnet, vaid päev oleks nendelegi lõbus.

Kuigi tihedat tööd on festivali korraldamise juures paar–kolm kuud, käivad ettevalmistused muusikat täis päevaks aasta aega. „Nii, kui 1. oktoobril suur pidupäev peetud saab, hakkab mõte tegelikult liikuma juba uue muusikapäeva korraldamise suunas – mis läks hästi ja võiks nii jääda, mida teha järgmisel aastal teismoodi,“ ütleb Takis. Kuigi tuumiktoimkonda kuulub üheksa inimest, võtab tema sõnul muusikapäeva korraldusest osa palju suurem hulk inimesi. „Kasvõi kõigi kontserdipaikade poolsed abilised.“

Kuna muusikapäev on langenud nädalavahetusele, pühapäevale, on korraldajad koondanud sagedamini ühte kohta kokku mitu muusikasündmust, et pered või teistest Eesti paikadest saabunud muusikahuvilised saaksid veeta koha peal pea kogu päeva. Pärnu, Jõhvi ja Tartu Vanemuise kontserdimajas leiab aset kolm järjestikust kontserti. Päeva saab veeta ka Viljandimaal Hüpassaares Mart Saare majamuuseumi juures, kus toimub lisaks kahele kontserdile rabamatk.

Kavast torkab silma, et kui Pärnus on pigem džässipäev ja Jõhvis klaverimuusika päev, siis Kuressaares folgipäev ja Paides sümfoonilise muusika päev. „Lähtume sellest, mis muusikat on eelmistel aastatel kuskil piirkonnas olnud. Kui mõnes maakonnas on näiteks onud palju džässi, siis pakume neile vahelduseks midagi muud, et igal aastal oleks natuke teistmoodi ja sealne elanikkond saaks mitmekesisema muusikaelamuse.“

Ehkki muusikalisi etteasteid jagub igasse maakonda, tuleb eri maakondade vahel siiski välja suur vahe. Ka siis, kui tihedaima asustusega Tallinn ja Harjumaa kõrvale jätta, toimub Viljandimaal seitse, kuid Valgamaal ja Põlvamaal üksnes kaks kontserti, Saaremaal on kuus kontserti, ent Hiiumaal ainult üks kontsert.

„Osalt on vahe tulnud sisse sellest, et meil on sel aastal ka orelipooltunnid ja väga suur osa kirikutest, kes seal programmis osalevad, on ennast ise üles andnud ja initsiatiivi näidanud. Mõnes maakonnas oli osalemine aktiivsem, mõnes maakonnas väiksem,“ seletab Takis. „Vaatame ka maakonna suurust – kui palju on seal sel aastaajal elanikke, kui palju on kusagil varasematel aastatel külastajaid käinud. Mõnes väiksemas kohas ei ole ehk mõtet teha pisikese vahemaa tagant mitmeid kontserte, vaid korraldada üks ja see natuke suuremalt, et koondada sinna rohkem rahvast.“