Haigekassa Hiina meditsiini kasutamisest: arst peab ravima arstiteaduste reeglite järgi (15)

Minu kogemus näitab selgelt, et hiina meditsiin on tavameditsiinist peajagu üle. Muidugi, seda ala peab ikka süvitsi kohapeal õppima ja omama eelnevalt ka meditsiinilist algharidust. Kole lugu, kui nüùd tekivad harrastushiinameditsiini spetsialistid.

Kui rahvas kasutaks Hiina meditsiini,siis Farmaatsiatööstus jääks nälga,siis rahvas ei tarvitaks keemilisi krõbuskeid,mis ei ravi,aga ei lase ka ära surra,tekitab sõltuvust ja pead kuni surmatunnini sööma, mida rohkem sööd seda parem.

No selge, kirjutasin maarohtude ravivoimest ja kommentaar läks modereerimisele, nagu alati.
Sonavabadus Eesti moodi. Uhtegi ebaviisakat sona, ei vihaohutamist ei olnud.

Kirjutan praegu oma kogemustest, kui moderaator jälle ei kustuta, on teised kole agaraks muutunud, see, selleks.
vanemal tutrel oli jala peal jube ekseem. 15 aastasel tudrukul jalg mädaneb ja haiseb, Käisime arstide juures, igakord kirjutati mingi uus rohi välja, meil oli kodus juba tuhandete kroonide eest mottetuid ravimeid. Midagi ei aita.
Naise vanaema oli rohutark, tundis maarohtusid. Mamma vaatas, utles, see on tuhiasi. Mine too poest searasva. Ega minul usku polnud, suured farmaatsiafirmad ei saa asjast jagu ja mingi vanamemm teeb asja ära. midagi kaotada polnud. Mamma sulatas rasva, vottis uhest kotikesest midagi, teisest kotikesest misagi,jne. Käskis peale määrida, kahe päeva pärast hakkas see haisev, mädane lima kuivama. Kahe nädala pärast hakkas juba uus nahk peale kasvama.
Praegu tudrukul ainult päike ei taha seda pohta pruuniks teha.
Mina usun rahvameditsiini, mitte neid hiromante kes kätega vehivad, vaid rohutundjaid.
Mamma kunagi ei votnud oma rohtude eest raha, utles, et raha viib rohu voimu minema. Toodi mett, mune, liha, vottis vastu.

Veel veidi enne, kui olin lugenud dr Arvo Soometsa lugu "Lugupeetud arstid" lõpetasin kõikide tabletikeste võtmise. Lugu praegugi üleval telegram.ee -s. Kasuks tuleb ka aigarsade.com -is avaldatud lugu "Tervise röövimine programmeerimise abil. Võibolla see Aigari artikkel on tähtsamgi, sest annab teada, kust see võlaõigusseaduse järgi ravimine alguse saab. Meditsiinisüsteemist üldisemalt rääkis ka Harry Raudvere ühes Tallinna TV "Mõtleme taas" saates üsna hiljuti. Ükski arst ei ravi, nad MÜÜVAD FIE-dena oma teenust. Seda kokkuvõtvalt. Seal on tähtis kasum, mitte sinu tervis... Noh ja veel -- seda, et haigus on sõnum, et elad valesti, st haiguse psühhosomaatilised põhjused -- seda nad kohe üldse mitte ei tunnista, sest see ei sobi teenuse müümisega üldse kokku. Ma ei tea, kui õige see on, aga kuskilt on minuni jõudnud info, et isegi haiguste raviskeemid on seal ülevalpool paika pandud, -- ilma patsienti nägemata ja tundmata!? Päris räige ikka! No siis ongi nii, et võlaõigusseadus ravib. Ma isiklikult ei tahaks tunda enam ühtegi arsti. Ma olen vi hane. Kõik.

Ja siin ongi probleem. On arste, kes soovitaks alternatiivseid meetodeid, aga kuna see on seadusega vastuolus, siis tegelikult võõra inimese nimel (olgugi et patsient) ei ole keegi valmis riskima oma litsentsist ilmajäämisega. Teine pool sellest on kahjuks meie arstiteaduskonna õppejõudude üsnagi fikseerunud mõttemuster. Arutlemist ei toimu ja hoia jumal, kui tudeng julgeb küsida mõne alternatiivse ravivõtte kohta. Adekvaatset vastust ei saa, tuleb ainult mõnitamine. Ma ei arva, et kõik arstid on vaid ravimfirmade palgal ja keegi patsiendist ei hooli, minu meelest pigem ongi probleem äärmiselt jäikades arvamustes ( hea näide see teaduspõhisus, millele koguaeg rõhutakse, nagu alternatiivseid meetodeid oleks võimalik teadusuuringutega hästi tõestada-no kes on huvitatud selle rahastamisest?) ja hirmus mõne ajakirjaniku või advokaadi poolt põrmustatud saada.

_Kui ikka tänapäeva meditsiin ei tee terveks aga hiina oma teeb siis tuleks viimast eelistada. või vastupidi._
Absoluutselt. Paraku, seda haigutt mida ravib hiina meditsiin, ravib nurmenukutee tavaliselt paremini ;)