Keha

Salmonelloosi haigusjuhtude arv on Eestis kolme aastaga tõusnud 285%

 

VIDEO | Ole ettevaatlik! Mustad köögirätikud levitavad tervisele ohtlikke baktereid (2)

Toimetas Silja Paavle, 7. september 2017, 10:44
Salmonelloosi haigusjuhtude arv on Eestis kolme aastaga tõusnud 285%.Foto: Tallinna Ülikool
Köögirätikutel leidub tervisele kahjulikke baktereid juba peale seitsmepäevast kasutamist. Seda kinnitab Tallinna ülikoolis läbi viidud katse, mille käigus leiti, et olenemata käterätikute kasutusperioodist leidub rätikutel alati suurel hulgal erinevaid baktereid. Viimane võib olla üheks põhjuseks salmonelloosi haigestumise hüppelisele tõusule Eestis viimase kolme aasta jooksul.

Uuringu käigus tuvastati bakterite võimalik esinemine ja nende arvukut nii ühekordsetel paberkäterätikutel kui ka riidest rätikutel enne kasutamist ning riidest rätikutel peale kolme-, seitsme- ja 14-päevast kasutusperioodi köögikeskkonnas.

Samal teemal

„Kasutatud tekstiilrätikutelt tuvastasime kahel juhul üheksast kahe erineva patogeeni ehk haigusttekitava bakteri olemasolu. Nendeks olid kampülobakter, mis võib põhjustada kõhulahtisust, ja salmonella, mis on salmonelloosi tekitaja," rääkis Kairi Tammoja Koort, Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi bioloogia õppesuuna juht. Ohutute mikrobioloogiliste organismide olemasolu tuvastati ka nii-öelda puhastel ehk veel kasutamata tekstiilrätikutel. Paberkäterätikud osutusid steriilseks, ühtegi mikroorganismi neilt isoleerida ei õnnestunud.

Teadlased rõhutavad, et inimesed ei ela steriilses keskkonnas, suurem osa meie ümber normaalses igapäevases keskkonnas esinevatest bakteritest on ohutud ja üldjuhul ei ole mure bakterite pärast õigustatud. Küll aga peame hügieeniharjumustele suuremat tähelepanu pöörama köögikeskkonnas, kus köögipindadel ja tekstiilidel võivad vohama hakata erinevad, ka patogeensed bakterid, mis toiduga inimese organismi sattudes võivad põhjustada terviserikkeid.

Mikroobid hakkavad kiiresti vohama

Kairi Tammoja Koort selgitas: “Kui puhastada tekstiilkäterätikuga tööpinda ning hiljem sama rätikuga kuivatada käsi või söögitarvikuid, siis kanduvad rätikule sattunud bakterid söögitarvikutelt toidule ja seekaudu inimese organismi. Sellega võib selgitada ka kampülobakteri ning salmonella infektsioonide suurenemist viimasel kolmel aastal. Eesti Tervise Arengu Instituudi andmetel on kampülobakterenteriiti haigestumine suurenenud sel perioodil ligi 24%, salmonelloosi nakatumine aga koguni ligi 285%. Eriti suur on olnud nakatumise tõus väikelaste hulgas.“

Uuring näitab, et patogeensete bakterite vältimiseks tuleks tekstiilrätikuid vahetada iga kasutuskorra järel. Vaid nii saab tagada, et rätikutele sattunud bakterid ei hakka vohama ning taaskasutamisel ei levi puhastele nõudele või tasapindadele. Alternatiivina võib kasutada steriilseid ühekordseid paberist rätikuid, mis peale kasutamist ära visatakse.

Paberitootja Grite kvaliteediinsener Vilija Utkuviene lisab, et uuringu tulemused olid neile ootuspärased. „Toiduga kokkupuutel on kõige kindlam kasutada paberkäterätikuid, kuna nende tootmistingimused on karmimad – paber peab olema sobiv otseseks kokkupuuteks toiduga. Peale kasutamist sellest vabanetakse ja nii hoitakse ära patogeenide levik. Tarbeesemed nagu rätikud võivad bakterite levikut aga hoopis suurendada,“ sõnab ta.

Uuring viidi läbi Tallinna ülikooli ja Grite koostöös.