INIMENE VAJAB ABI: Igaüks peaks oskama aidata kaaslast, kellel on mure. Parastamine ja sildistamine ei aita kedagi.Foto: Vida Press
Rainer Kerge 9. september 2017 00:01
„F-diagnoos“ on väljend, mida kasutab vahel osa meditsiinitöötajatest, ametnikest ja teenindajatest hullukese või segase sünonüümina. Enamasti patsientide-klientide puhul, kes on keskmisest närvilisemad, kahtlustavamad, kipuvad alatasa kaebama või vajavad asjaajamisel rohkem abi ja nõustamist. Samas võib sellel, kes seda väljendit teiste lahterdamiseks kasutab, endalgi olla mõni F-diagnoos.

„F-diagnoos“ on väljend, mida kasutab vahel osa meditsiinitöötajatest, ametnikest ja teenindajatest hullukese või segase sünonüümina. Enamasti patsientide-klientide puhul, kes on keskmisest närvilisemad, kahtlustavamad, kipuvad alatasa kaebama või vajavad asjaajamisel rohkem abi ja nõustamist. Samas võib sellel, kes seda väljendit teiste lahterdamiseks kasutab, endalgi olla mõni F-diagnoos.

Mida F-diagnoos siis tegelikult tähendab? Selle slängitermini etümoloogiliseks lahkamiseks pole vaja muud kui trükkida Google’isse „rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon“ või lihtsalt „RHK-10“. Guugeldaja satub kiiresti haiguste nomenklatuuri eestikeelsele leheküljele.

Siin selgub, et F-iga (F00 – F99) tähistatakse kümnes alajaotuses kõige erinevamaid psüühika- ja käitumishäireid. (Kasvajate nii-öelda kood algab jälle C- või D-ga, seedeelundite haigused K-ga ja nii edasi.)

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad