ega kõik enesetapjad samasugused pole. on neid, kellel tõesti hetkeseisundist tulenev tahe ning lähedaste abiga on täitsa võimalus seda hetkeemotsioonist tulenevat käitumist ära hoida. need aga, kellel on mingi ravimatu haigus ning elukvaliteet ikka tõsiselt selle all kannatab, ning on juba pikemalt otsustanud siit ilmast lahkuda, ega siis saab seda ära hoida vaid voodisse sidumisega, mida minuarust paljudes riikides, sh eestis, ka tehakse. arvan aga, et see käib juba piinamise alla, kui ikka paranemislootust pole ja inimene teab, et ta ei saa kunagi kasulik olla, vähemalt mitte nii, et ise ka õnnelik oleks, no siis legaliseerige palun valutu lõpp sellise piinadele...
No mitte ükski enesetapja, kellel on tõsine plaan siit ilmast lahkuda, ei tee nii palju avalikke vihjeid ala, räägib surmast, kirjutab luuletusi jne mis seal artiklis kirjas oli.Seda teevad need, kes tahavad tähelepanu.Minul on paar sõpra teinud enesetappu, mõlemad seotud kurva armastusega ja enesetapp on olnud hetkeline, emotsionaalne tunne.
Ehk siis kui teeb avalikke vihjeid ja "karjub" abi järele, siis arvatavasti end ära ei tapa ja võib rahuliku südamega ignoreerida? Üldiselt Su tekstile vastu ei vaidle.
Alati on õigus kiirabi kutsuda??? On ikka või? Kutsuda jah on ehk, aga kui nad kohale tulles sõimavad, et tühiasja pärast pidid tulema ja et keegi vajaks rohkem abi äkki, siis nagu eriti ei taha neid tülitada kah. Ja kui on veel selline seisund, kus pole jõudu isegi end riidesse panna ja toast välja minna, et arsti juurde pöörduda, ning teades seda suhtumist, siis ... ma ei tea mis teha.
kuidas saab enesetapjat aidata?kas arst siis annab talle tema löplikultp rseläinud tervise tagasi vöi viskab lootusetusse vaesusesse langenud inimesele peoga raha,muretseb talle lapsed vöi uue elukaaslase?ega see,et enesetapu kandidaat antidepressante täis topitakse,nii et teisel viimanegi möistuseraas kaob,pole mingi abi,vaid arstide enesepett.enesetapp oli on ja jääb ning jutud selle ennetamisest ja ravimisest on täiesti rumalad ja asjatundmatud.
Võlureid ei ole olemas. Seega ei saagi aidata, kes otsustanud on. Elamiseks peab olema tahet ja jõudu, küll siis hakkama saab abiga või ilma. Kunagi üks invaliid, kellest mina terve (ajutiselt) sõltusin tema oskuste tõttu, ei raatsinud peaaegu surnud toataime ära visata, ütles et kõik tahavad elada...ka kõige viletsam ja inetum. Tema tahtis elada vaatamata invaliidsusele, õppis ja töötas ja oli (äkki praegugi on) vajalik. No mis siin öelda, võlureid pole, võlukepikest ka mitte. Ise pead tahtma elada. Kui ei taha, siis ära ela! Võlureid ju pole, pead ise motiveerima end ja ise siblima.
Tähtis pole mitte elu kvantiteet vaid kvaliteet.Kui sa arvad,et soovid vigasena ja viletsuses siin ilmas edasi tiksuda,siis-no problems,anna minna!Tark aga elab niikaua kui peab,mitte niikaua kui saab.
eih. Ma ei rääkinud tiksumisest. Ma rääkisin inimesest, kes puudele vaatamata, oli õhe ameti nii hästi selgeks õppinud, et puudeta inimesed kahvatusid ning neid lausa tiksumisenimekirja liita oleks võinud. No ja kui nüüd vaadata enesetapjate nimekirja, siis puudega inimesi seal vist polegi. Tead, elutahe pea olema, muu saab juurde osta. Ostmise osas on muidugi terve eelistatud, aga paraku on ta enesetapjate seas ka esimene...ju siis tahet nappis...invaliidil on seda rohkem.
Elutahe saab olla ainult tervel inimesel, kelle tundeaju keemia on korras. Kui see paigast ära läheb, siis tabab inimest depressioon ja sellel inimesel ei ole seda elutahet siis kuskilt võtta, olgu ta ise kui elutark tahes. Nõnda nagu jalutu ei ole võimeline kõndima. Elutahet tekitab meil ajus teatud protsessid, mis depressioonis inimesel on häiritud. Siis aitab ainult ravimikuur ja teraapia.
Kas on selgitatud, MIKS peab minusugune kasutu ja ravimatult haige invaliid üldse elama? Meditsiinieksperiment (järsku suudetakse jalutu hüppama panna) või siis EL käsk?
KOMMENTAARID (16)