Hea mälu on treenitav

Kas halb mälu tõepoolest aitab õnnelikumalt elada, on muidugi iseküsimus. Neil, kes soovivad, et tähtsad asjad paremini meeles seisaksid, on võimalik mälu treenida. Lihtsate tehnikate abil saab mälu tunduvalt parandada.

OÜ Kiirlugemiskooli treener-koolitaja Tauri Tallermaa on öelnud, et kõige lihtsam viis mälu treenida on koondada tähelepanu ja keskenduda õpitavale. Kasu on juba siis, kui inimene mõtleb selle üle, mida ta parajasti teeb. Kui kõiki toiminguid teha mõttega, ei pea kunagi hiljem muret tundma, kas näiteks triikraua juhe sai ikka seinast välja võetud.

Teine võtmeküsimus peitub oskuses leida seoseid talletatava ja juba teatu-tuntu vahel. Kui inimene leiab sidemed, loob kujutluspildid, on meeldejätmine peaaegu 100-protsendiliselt garanteeritud. Mälu võib treenida lihtsate asjadega – näiteks mitte kirjutada telefoninumbreid üles, vaid luua seoseid – mida jaburamad, seda toimivamad.

Et aju hästi töötaks, tasub vähendada stressi ja treenida oma füüsist. Kui kehaline vorm on hea, siis paraneb oluliselt ka ajutegevus. Teadlased näiteks on leidnud, et 40-minutiline jalutuskäik paar korda nädalas aitab mäluprobleeme ära hoida.

Samuti on teadlased leidnud, et ülekaal ja rasvumine ning hea mälu ei pruugi kokku käia, küll aga aitab kaalus allavõtmine kaasa mälu paranemisele. Üldise kehalise aktiivsuse suurenedes, kui tervisenäitajad parenevad, on ka aju tervem. Peale selle on uurijad kindlaks teinud, et mehed mäletavad suurema tõenäosusega negatiivseid kogemusi, samas kui naised pigem meeldivaid.

11 nippi mälu parandamiseks

1. Mõtle täpile

Kõige lihtsamat keskendumist soodustavat harjutust saab igaüks teha kodus või näiteks bussis istudes. Tuleb istuda mõni minut liikumatult paigal, kujutleda keset oma otsaesist musta täppi ja keskendada mõtted just sellele punktile. Kui keskendumine ühele kindlale asjale on muutunud juba täiesti automaatseks, seisab kõik vajalik paremini meeles.

2. Pildista

Sageli ei meenu, kuhu panid toa- või autovõtmed: kui võtmed kusagile paned, tõsta käed üles asendisse, justkui pildistaksid seda kohta.

3. Räägi iseendaga valjusti

Jätsin auto / meie buss jäi tagumisele parkimisplatsile kolmanda posti juurde. Ära häbene seda valjusti öelda.

4. Pane hädavajalik kirja

Pole mõtet kõiki tarvilikke päevakohustusi meelde jätta, pane need kirja.

5. Tee endale märkmik peas

Alusta iga hommikut oma peas oleva märkmikulehekülje meeldetuletamisega: mida on vaja täna teha

6. Sobita kokku nimi ja nägu

Kui sulle tutvustatakse uut inimest, jäta meelde tema näost midagi silmatorkavat – paksud huuled, kõrged kulmud, pruunid silmad jne.

7. Määra asukoht!

Kõik sündmused on seotud mingi koha, inimese, sõiduki, ilma või muu säärasega.

8. Kasuta värve

Küllap on igaüks õppimise ajal raamatusse jooni alla vedanud, märgi ka eri sündmused mõttes eri värvidega.

9. Tee kodutööd

Enne tähtsat sündmust, kõnet vms kirjuta kõik ütlemist vajav üles ja korda seda paar korda.

10. Säilita rahu

Stress ja muretsemine raskendavad meeldejätmist. Katsu igas olukorras olla rahulik ja keskenduda.

11. Õpi unustama

Aju tervise seisukohalt on tähtis ka unustada, vähemtähtis välja visata. 90 protsenti infost ununeb esimese üheksa tunni jooksul, kui inimene seda ei kasuta. Kuidas aga unustada kunagi aktiivselt talletatud infot? Ebameeldivaid mälestusi? Üks võimalus on ebavajalik info blokeerida – nii kui see meenub, mõelda kohe millestki muust, n-ö luua vägisi uus seos ja lülituda teadlikult ümber uuele mõttele. Nii võib juba 1–2 kuu pärast avastada, et valusaid emotsioone enam ei teki.

Allikas: OÜ Kiirlugemiskool