Keha

Lõunamaareis ukse ees? Ära unusta päikesekaitsevahendit! 

Silja Paavle, 18. september 2017, 13:10
Foto: Vida press
Sügisjahedus on maad võtnud ning pärast üsna nirut suve tunglevad inimesed reisibüroodes, et pääseda Türki või Hispaaniasse suunduvale puhkusereisile. Kuid juba reisi planeerides tuleks meeles pidada, et päikese käes tuleb viibida mõistlikkuse piirides ning oma nahka kaitsta sobiva kehakatte või päikesekaitsevahendiga.

Näiteks toob Südameapteegi proviisor Helen Raude, et 29. augustil oli UV-indeksi tase Barcelonas 7, mis tähistab kõrget ohuhinnangut ning mis soodustab heledanahaliste inimeste põlemist.

Miks on UV-indeks oluline ja miks selle taset peaks pidevalt jälgima?

Maa atmosfääris olev ultraviolettkiirgus jagatakse kolmeks piirkonnaks, mida tähistatakse vastavalt A, B ja C.

UV-indeks aitab päevitusaega paika panna

Samal teemal

Riigi Ilmateenistuse peaspetsialisti Ain Kallise sõnul on kõige lühema lainepikkusega osa UVC inimesele ja looduskeskkonnale kõige kahjulikum kiirgus. „Õnneks neeldub UVC kiirgus pea täielikult 15-35 km kõrgusel stratosfääris,“ sõnab klimatoloog. 

UVB-kiirgus põhjustab naha punetust, põletusi ning võib suurendada nahavähi tekke riski. Samas soodustab see vajaliku D-vitamiini moodustumist ja naha viivitusega päevitumist. „UVB-kiirguse maapinnani jõudmine sõltub suurel määral osoonikihi paksusest,“ märgib Ain Kallis.

UVA-kiirgus on UV-kiirguse kõige mahedam osa. See soodustab nahas meeldiva pruuni pigmendi teket ning omab ainevahetust ergutavat ja enesetunnet parandavat toimet. Olles UV-kiirgusest pikalainelisim, jõuab see aga nahas sügavamate kihtideni ning põhjustab seeläbi naha varast vananemist.

Et avalikkus mõistaks paremini UV-kiirguse intensiivsust, hakati 1994. aastal Lääne-Euroopas edastama hoiatusi järgmise päeva UV-kiirguse intensiivsuse kohta. „Lihtsalt öeldes tähendab see seda, et UV-indeksi põhjal on võimalik otsustada, kui kaua võib päevitada, enne, kui see meile ohtlikuks muutub,“ selgitab Kallis.

Päikesepõletuse riski suurust esitatakse seeläbi laiemale kiirgusdoosidest paremini mõistetava UV-indeksina. UV-indeksi näitaja põhjal antavad ohuhinnangud on sellised: madal (indeks 1-2), mõõdukas (3-5), kõrge (6-7), väga kõrge (8-10), ekstreemne (üle 11). Südameapteegi proviisori Helen Raude soovitab päikesekaitset kasutada juba UV-indeksi 3-4 puhul. Keskmine eestlane saab UV-indeksi 3 puhul põletuseni küündiva doosi 50 minutiga, indeksi 6 puhul kaks korda lühema ajaga, 25 minutiga.

Päevituskreem päevituse teket ei takista

Et naha päikese käes põletamine toob kaasa mitmeid tõsiseid tervisehädasid alates melanoomist ning soodustab ka naha vananemist, annab Helen Raude viis soovitust, mida kõik lõunamaale reisijad võiksid järgida.

1.    Päikese käes tuleb katmata kehaosadel alati kasutada päikesekaitsevahendeid, mis sisaldavad nii päikesekaitsefaktorit SPF ehk UVB-filtrit ja PPD-d ehk UVA-filtrit, mida märgitakse ringina UVA tähise ümber. Päikesekaitsevahend ei taga täielikku kaitset ohtliku ultraviolett-kiirguse eest. Päikesekaitsekreemid, -geelid ja-õlid absorbeerivad, hajutavad või peegeldavad UV-kiirgust ja seeläbi vähendavad päikesekiirguse kahjulikku toimet.

2.    SPF ei takista päevituse saamist. See võtab lihtsalt kauem aega, andes nahale võimaluse kohanemiseks. Nii püsib ka päevitunud jume kauem.

3.    Laste nahk on õrnem. Laste puhul tuleks eelistada keha katvaid riideid ja mütse ning kindlasti just lastele mõeldud päikesekaitsekreeme. Alla aasta vanuseid lapsi tuleks aga üldse hoida kokkupuutest otsese päikesekiirgusega ning eelistada varju.

4.    SPF number aitab hinnata, kui kaua võib päikese käes viibida ilma põletust saamata. 1SPF tagab naha kaitse umbes 15-20 minutiks, ent heleda ja õrna nahaga inimestel võib see olla ka 10 minutit või vähem.

5.    Kindlasti ei tohiks unustada ka huulte ja silmade kaitsmist - siin on abiks spetsiaalsed päikesekaitse filtreid sisaldavad hügieenilised huulepulgad ja korralikud UV-kaitsega päikeseprillid.

;