Lapsevanemana on oluline aru saada, et vahel võib lapse kurtmise keel olla sõnadeta – laps võib halvasti magada, söögiisu muutub, raskem võib olla hakkama saada emotsioonidega.Foto: Janko Ferlic/Unsplash
Nipid
10. september 2019, 07:34

Mida teha, kui lapsel on stress ja ta ei taha enam kooli minna?

Lapsed kurdavad tihti, et koolis on raske ja kodused tööd tekitavad stressi. Kui soovime, et laps õpiks endaga hästi toime tulema ja et vanematena saaksime talle abiks olla, võiks kõike, mida laps räägib, võtta väga tõsiselt, soovitab Peaasi.ee kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.
  • See ei tähenda tingimata, et peaksime suhtuma muresse kui tõsisesse probleemi. Oluline on kaasa mõelda, et laps oskaks oma enesetunnet jälgida, ennast väljendada ja omandaks oskuse vajadusel teiste abi kasutada. Seetõttu ei saa lapse juttu võtta tühisena.
  • Vahel võib lapse kurtmise keel olla sõnadeta – laps võib halvasti magada, söögiisu muutub, raskem võib olla hakkama saada emotsioonidega, samuti on stressi väljenduseks valude kurtmine, ka enesesse tõmbumine ja sagedane haigestumine.
Lapsevanemana on oluline aru saada, et vahel võib lapse kurtmise keel olla sõnadeta – laps võib halvasti magada, söögiisu muutub, raskem võib olla hakkama saada emotsioonidega. Foto: Janko Ferlic/Unsplash

Et lapsel ei tekiks stressi:

  • Suuna ta pärast pingutust puhkama. Raskete päevade järel peab organismil olema võimalus lõõgastuda. Öösel on tarvis vähemalt kaheksa tundi und ja pärast kooli võiks lapsel olla võimalus end vabaks lasta, kas niisama pikutades, mõne toreda tegevusega tegeledes, sõpradega koos olles või liikudes. Aruta lapsega, mis on tema jaoks puhkus, ja aita tal see igasse päeva sisse panna. Kui stress kuhjub või jääb leevenduseta, on tarvis juba suuremaid samme ette võtta.
  • Paku talle lähedust. Juba see, et arutad lapsega tõsiselt ja ausalt tema pingetunnet ning selleks tema jaoks aega võtad ja päriselt kuulad, leevendab tema stressi. Abiks on ka kallistamine, koos mängimine ja naermine.
  • Hoia last aktiivsena. Stressi kuhjumist ennetab regulaarne tervislik toitumine, liikumine ja õues olemine. Need on peale une esmased tingimused, mille najal töötab nii meie keha kui ka pea.
  • Ole kooliga kontaktis. Koolis võib stressi tekitada suhtlemine õpetajate või teiste lastega. Kui asi on selles, tuleks koolis arutada, mida on suhtlemise hõlbustamiseks võimalik ette võtta.
  • Kui stress kuhjub ülemäära suurte nõudmiste tõttu õppetöös, tasub ka seda arutada nii lapse kui ka õpetajatega. Üle võiks vaadata ka enda ootused, millest lapsele õppetööga seoses märku anname – võib-olla peaks neid muutma.
Suuna laps pärast pikka koolipäeva puhkama - see on hädavajalik, et ta tunneks end ka järgnevatel päevadel hästi. Foto: Jena Backus/Pexels