Eesti naised haigestuvad kopsuvähki sagedamini kui mehed (10)

Statistika räägib naiste kahjuks ka selles, et haigestumine sagenes naistel kõigis vanuserühmades. Meestel on haigestumus suurenenud vaid eakate, üle 75-aastaste hulgas.

„Eesti kopsuvähitrendid on üldjoones sarnased teiste riikide vastavate trendidega. Lähikümnenditeks koostatud prognoosi põhjal meestel vanusestandarditud haigestumuse langus jätkub ja naistel algab stabiliseerumine,“ kommenteeris TAI epidemoloogia ja biostatistika osakonna juhataja Kaire Innos. „Kopsuvähk on endiselt oluline tervishoiuprobleem, sest esmajuhtude arv on suur, tingituna suurel määral rahvastiku vananemisest.“

Prognoosi kohaselt diagnoositakse aastatel 2030–2034 meestel keskmiselt 492 kopsuvähijuhtu aastas (113 juhtu vähem kui aastatel 2010–2014) ja naistel 252 juhtu aastas (40 juhtu rohkem kui 2010–2014).

Mis põhjustab seda, et naiste seas kopsuvähki haigestumine visamalt väheneb? Vastus peitub kopsuvähi peamises riskiteguris - suitsetamises. Alates 1990. aastatest on mehed järjest rohkem halba harjumust maha hakanud jätma. Tõsi küll, naiste seas pole suitsetajaid kunagi nii palju olnud, kuid paraku ei ole nende seas ka palju mahajätjaid. Mehed tossavad rohkem, aga jätavad ka suurema tõenäosusega suitsetamise maha. Võimalik, et selles on vihje järgmiseks reklaamikampaaniaks - kuidas naisi mõjutada suitsetamisest loobuma ning miks nad seda juba teinud pole?

Nagu teisteski riikides, sagenes ka Eestis kopsu adenokartsinoomi haigestumine. See on pahaloomuline kasvaja, mis mõjutab enim just naisi ja mittesuitsetajatest kopsuvähi ohvreid (ehkki peamine põhjustaja on adenokartsinoomil siiski tubakasuits).