ENNETA TÕBESID: astu haigustele vastu soola ja valgusega
Soolakamber – nohu, köha ja stressi peletaja
Soolakamber on ruum, mille seinu, põrandaid ja lagesid katab soolakiht. Puhtasse ja kuiva õhku pihustab soola spetsiaalne generaator, mis muudab soolaosakesed sissehingamiseks pisikeseks. Sellises ruumis istumist kutsutakse soolaraviks, teise nimega haloteraapiaks. Soolaravil on inimese organismile kolm peamist tervendavat mõju.
Esiteks aitab sool ennetada ja ravida köha ja nohu. Sool kui hingamisteede puhastaja on paljudele tuttav, müüakse ju apteegiski mereveega ninaspreisid. Sarnane mõju on ka soolakambril, mille õhus sisalduv sool aitab nohu ja köha ennetada, aga ka juba olemasolevat tõbe leevendada. Soola sissehingamine eemaldab lima, hävitab pisikuid, pehmendab kurku, parandab õhu liikumist kopsudes ja vähendab ärritust.
Isegi kroonilist või suitsetamisest tulenevat köha suudab soolakambris käimine alla suruda.
Teiseks on soolakambril organismi üldist vastupanuvõimet tugevdav toime. Immuunsüsteem võib nõrgeneda näiteks vale toitumise või kõrge stressitaseme tõttu. Soolakamber lubab kehal täielikus rahus lõõgastuda, seega juba keskkond iseenesest soodustab pingetest vabanemist. Närvisüsteemi rahustamisele aitavad kaasa soolases õhus sisalduvad negatiivsed ioonid, mis parandavad hapnikuülekannet veres. Puhanud närvidega kaasneb ka parem uni ja vähem stressisöömist, mis omakorda parandab keha vastupanuvõimet haigustekitajatele.
Kolmas soolakambri tervendav omadus on pakkuda leevendust allergiatele ja nahaprobleemidele. Soolakamber aitab vähendada limaskesta turset, mis on üks allergilise nohu sümptomeid. Kuna sool puhastab sügavuti ka nahka, siis on soolakamber kasulik näonahale, näiteks soovitavad arstid seda aknest vabanemiseks. Ka allergilised nahahaigused nõrgenevad soolaravi mõjul.
Valgusteraapia – pimeda aja päike
Pikk pime aeg ja sügis-talvine elurütm mõjuvad paljude inimeste jaoks masendavalt. Mitte ainult sellepärast, et inimestele meeldib soojus ja päike, vaid organism vajab päikest ka otseselt. Pimeda keskkonna mõjul suureneb melatoniini hulk vaheajus, mis tekitab unisust. Lisaks soodustab depressiooni algete teket ka D-vitamiini puudus, mis talvisel ajal tihti vaevab. Loomulikult oleks lahenduseks soojamaareis, aga sellest lihtsam ja soodsam alternatiiv on valgusteraapia.
Valgusteraapia ruumis on kunstlikku päikesevalgust tootev lamp, mille juures saab puhata ja valgust ammutada. Lamp mõjutab inimese ajukeemiat, liigutades seratoniini tagasi ajurakkudesse ja parandades sellega üldist enesetunnet. Valgusteraapiat ei tohi segamini ajaga solaariumiga - lamp blokeerib UV-valgust ja laseb läbi vaid kasuliku heleda valguse, seega teraapia ei kahjusta kuidagi nahka ega tekita ka päevitust.
Teraapia tuleb kasuks nii sügis- kui talvehooajal, kui päevad on lühikesed ja ööd pikad. Lisaks teeb teraapia head ka kontinentideüleselt reisilt naastes, et keha kiiremini ajavahega kohandada. Ennast turgutama minna tasub kohe esimese masendustunde tekkides, sest depressiooni väljakujunemise korral on ravi juba aeganõudev.
Valgusteraapia toimib kõige paremini hommikuti, kui organism on äsja üles ärganud. Seejuures ei peaks tulemust ootama silmapilkselt. Kehal võtab valguse mõjude omandamine ja vastavate ainete tootma hakkamine ajus aega, seega rusuvast meeleolust vabanemist võib oodata nädala-paari jooksul.
Kommentaarid (0)