Foto: Vida Press
Toiduuudised
13. oktoober 2017, 09:21

RAHVUSVAHELINE MUNAPÄEV: mis täpselt teeb munast asendamatu toiduaine? (2)

Täna tähistatakse maailmas juba 21. korda rahvusvahelist munapäeva. 1996. aastal alguse saanud päeva puhul pööratakse tähelepanu munade kasulikkusele ja olulisusele meie toidulaual. Miks on muna tervislik valik ja mis teeb temast asendamatu toiduaine?

Eesti suurima kodumaise munatööstuse DAVA Foods Estonia juhatuse esimehe Vladimir Sapožnini sõnul on eestlased head munasööjad. DAVA Foods Estoniale kuulub ka Eesti suurim farm, kus toodetakse aastas kokku ligikaudu 65 miljonit kanamuna.  Munad on tervislikud ja sisaldavad pea kõiki toitaineid, mida inimese organism vajab, et kogu pika päeva vastu pidada,“ ütleb Sapožnin.

Kanamuna sisaldab rohkem kui 30 makro- ja mikroelementi. Selles on palju fosforit, kaltsiumit, magneesiumi, mikroelementidest fluori, joodi, vaske, tsinki, mangaani.  Enamik muna mineraalaineid on inimese poolt kergesti omastatavad, sest paiknevad orgaanilistes ühendites. 

Munas leiduvad vitamiinid

Muna on tõeline vitamiinide varamu. A-vitamiin, mida muna sisaldab, tagab inimesele tugevad luud, hea vere, terava silmanägemise ning aitab keha tugevdada ja korras hoida. Lihtsustatult tähendab see seda, et A-vitamiin aitab kaitsta keha infektsioonide eest. Oleme harjunud teadmisega, et munast algab elu. Just munas leiduv A-vitamiin aitab tagada organismi viljastumisvõimet.

Teine oluline vitamiinide grupp, mida muna sisaldab, on B-vitamiinid. B-rühma vitamiinid on vajalikud inimeste normaalseks ainevahetuseks ja rakkude kasvu tagamiseks, samuti aitavad need kehal energiat toota. Ühtlasi kaitsevad nad vaimsete häirete, depressiooni ja ärevuse eest. B9- vitamiin ehk foolhape aitab beebidel sündida tervena ning räägib kaasa meie vaimse tervise säilitamisel.  Kuna foolhappe  varud organismis on väga väikesed, vajab inimene folaate sisaldavat toitu iga päev. Foolhapet on vaja näiteks punaste ja valgete vereliblede moodustamiseks, sellel on oluline roll vaimse ja emotsionaalse tervise säilimisel.

Eriti pärast möödunud päikesevaest suve tõusetub küsimus organismi piisavast D-vitamiini kogusest. Munakollane on heaks D-vitamiini allikaks ning aitab hoolitseda hammaste ja luude tervise eest. D-vitamiinil usutakse olevat kaitsev toime mõningate vähktõbede, aga ka diabeedi vastu. Uuringud viitavad  mõjule veresoonkonna haigustele. Selle puudus tõstab aga kindlalt infektsiooniohtu, mistõttu on munast saadav D-vitamiin heaks võimaluseks ennetada talvele vastu minnes erinevaid viirushaigusi.

Munade kasulikkusest rääkides tuleb esile tõsta selles sisalduvat E-vitamiini, mis on võimas antioksüdant, oluline hea vereringe saavutamiseks ning kudede ja haavade parandamiseks. E-vitamiin aitab ka nahka nooruslikuna hoida, vähendades kortse ja tugevdades naha kaitseomadusi. Vitamiinidest sisaldab muna veel K-vitamiini, mille peamised ülesanded on seotud vere hüübimise ja luude kasvu stimuleerimisega.

Luteiin


Viimastel aastatel on mune palju uuritud ja on selgunud, et loodusliku karotenoidi pigmendi- luteiini- esinemine munades mõjub hästi silmanägemisele. Luteiini tarbimine võib vähendada selliste silmaprobleemide teket nagu vanusest tingitud kollatähni kärbumine ja kae. Luteiinisisaldus munades on kolm korda suurem kui näiteks spinatis.

Oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped

Teatud oomega-3 rasvhappeid ei ole meie keha võimeline ise tootma ja seetõttu on äärmiselt oluline, et saaksime need kätte toiduga. Munad sisaldavad oomega-3 ja oomega-6 rasvhappeid. Need kaks rasvhapet kuuluvad polüküllastumata rasvhapete hulka ehk on nn hea rasvad. Oomega-3 rasvhapped on näiteks olulised südamele ja ajutegevusele. Tänu nendele on ka veresooned elastsemad. Oomega-3 rasvhapped aitavad ennetada südame-veresoonkonna probleeme, samuti soodustavad nad ajutegevust ja tõstavad inimese immuunsust.

Valk

Sportlaste lemmik toiduaine on muna ja eriti munavalge just seetõttu, et munad sisaldavad suurel hulgal valku. Valk on muna üks olulisemaid koostisosi. Munad sisaldavad suurel hulgal kvaliteetset valku (üle 12 g valku 100 g kohta), mis tähendab, et keha saab ära kasutada pea kogu valgu, mis munas leidub. Valk aitab keha ehitada ja on oluline energiaallikas. Loomne valk, mida leidub lihas, kalas, munades ja piimatoodetes, on üldiselt kvaliteetsem kui taimne valk, mida leidub makarontoodetes, leivas ja ubades. Valk on oluline keharakkude ehitamiseks ja hooldamiseks. See hoiab korras ka ainevahetuse, annab energiat ja aitab organismil võidelda infektsioonidega.