Foto: VIDA PRESS
Keha
13. oktoober 2017, 11:50

Mees ja tervis – üha rohkem lahku kasvav sõnapaar (1)

Tundub, et viimasel ajal millestki muust enam ei räägitagi kui meeste tervisest või täpsemalt selle puudumisest. Kas teema on tõesti nii aktuaalne ja tõsine või on tegu pigem mööduva uudistrendiga, mis genereerib klikke? Tegelikult on probleem palju hullem, kui enamik inimesi endale teadvustada oskab.

Üleüldist tervist on raske hinnata ja võrrelda, kuid kui kõrvutada mehi naistega, siis on just meestel suurem oht põdeda südameveresoonkonna haigusi, diabeeti, neeru- ja maksahaigusi, vähki ja isegi grippi.

Kui arvestada lisaks juurde ka seda, et meeste riskikäitumine (suitsetamine, alkohol, toitumine, narkootikumid) ja suremus vigastustesse on endiselt üüratult kõrged, siis ei pea olema just geenius, et aru saada, miks on statistikaameti teatel meeste oodatav eluiga naiste omast üle kaheksa aasta lühem.

Huvitav: miks on küll mehed veendunud, et neil on naistest parem tervis? Loomulikult ei saa naisi ja mehi võrrelda üks ühele, kuna mängus on ka bioloogilised erinevused, kuid elustiili valikute osas ei ole võimalik just palju vabandusi välja tuua.

Kolmandik maailmast on paks ja haige

Üha enam on luubi all toitumine ning sellega seotud elustiilist põhjustatud haigused. Hiljuti avaldati teadusajakirjas The New England Journal of Medicine uuring, mis kestis 35 aastat ja hõlmas 195 riiki. Kokku analüüsiti 68,5 miljoni inimese andmeid, mida omakorda võrreldi ülemaailmse haiguskoormuse uuringu andmetega (Global Burden of Disease). See uuring oli süstemaatiline ja teaduslik püüe määrata peamiste haiguste, vigastuste ja riskitegurite suurusjärk ning seos kehamassiindeksiga. Tulemustest selgus, et üle maailma on 2,2 miljardit inimest, kes kannatavad terviseprobleemide all, mis otseselt seotud ülekaalulisuse või rasvumisega. See on rohkem kui 30% kogu maailma rahvastikust, kuid eriti murelikuks teeb just noorte meeste ülekaalulisuse ja rasvumuse osakaalu kiire tõus.

Foto: VIDA PRESS

Eesti ei ole siin kohal erand. Tervise arengu instituudi 2015. aastal avaldatud uuringu järgi on vaid veidi üle poole 25-34-aastastest meestest normaalkaalus. Ka minu läbi viidud uuringu ankeetküsitluses osalenutest ligi pooled olid kehamassiindeksi järgi ülekaalus.

Aastas sureb umbes neli miljonit inimest liigse kehakaaluga seotud põhjustel, lõviosa neist südame- ja veresoonkonna haiguste tõttu. Eriti murettekitav on tõsisasi, et suremus on tõusuteel ning 40% lahkunuist on kehamassiindeksi järgi allpool rasvunute künnist. See tähendab, et ei pea olema ilmtingimata rasvunud, et saada osaks sellest kurvast statistikast – piisab väiksemastki ülekaalust.

Vale toit on hullem kui viin ja suits

Mitmed teadlased leiavad, et kehv toitumine on sagedasem haiguste põhjustaja kui vähene liikuvus, alkoholi liigtarbimine ja suitsetamine kokku. Huvi tervisliku toitumise vastu on märgatavalt tõusnud. Seda enam, et tänapäeva tehnoloogilise võimekuse tagajärjel tuleb järjest juurde istuva elustiiliga inimesi, kellel on võimalik süüa rohkesti kaloririkast toitu, ent kes ei suuda vähese liikumise tõttu seda ära põletada. Pealegi on tõestatud, et halba toitumist ei saa puhtalt treenimise abil korvata – kui see trenn just ei tähenda enda söögilaua äärest eemale tõukamist.

Noores eas väljakujunevad toitumisharjumused, mis ei ole kiita, on tulevaste terviseprobleemide üks allikatest. Sellest hoolimata hindab enamik noori mehi oma tervist keskmiseks või heaks. Levinud arvamus, et normaalkaalus inimene ei pea ebatervisliku toitumisega seotud haigusi kartma, on kahjuks vale. Kasvõi seetõttu, et kuigi inimesel ei pruugi olla nähtavat rasva, peab arvestama ka sisemise ehk vistseraalse rasvaga, mis koondub ümber organite ning on vaat et ohtlikumgi kui väline pekk.

Foto: VIDA PRESS

Teadlikkusest üksi on vähe

Ühtlasi tuli minu ankeetküsitlusest välja, et pooltel juhtudel ei täidetud füüsilise aktiivsuse ning puu- ja juurviljade tarbimise päevaseid norme. Samuti tegelesid ligi pooled vastanutest väga vähest füüsilist pingutust nõudva tööga ja kasutasid liikumiseks peamiselt motoriseeritud transporti, mis omakorda vähendas veelgi nende kehalist aktiivsust. Kuigi küsitluse analüüsist selgus, et noorte meeste teadlikkus toitumisest on enesehinnanguliselt üsna kõrge ja üle poolte vastajatest hindas oma toitumist tervislikuks, ei ole see objektiivsete andmetega kooskõlas. Tähendades, et ainult teadlikkusest ei piisa – normaalse kehakaalu tagamiseks tuleb teadmisi ka rakendada.

Mehed on kuulsad selle poolest, et abi küsitakse alles siis, kui ollakse lootusetult eksinud. Sama tendents kehtib kahjuks ka tervise teemadel. Arsti juurde minnakse alles siis, kui midagi on väga valesti ja korrapärastest tervisekontrollidest ei taheta midagi kuulda. Aastal 2014 sai vähem kui 20% ülekaalulistest ja rasvunud noortest meestest tervishoiutöötajalt soovituse kaalu langetada. Samas tuleb välja, et valmidus nõu kuulda võtta on olemas, sest üle poole vastajatest leidis, et nad vajaksid toitumisnõustamist ning need vähesed, kes sellel juba käinud, said enda sõnul ka abi.

Tervisehädad pole paratamatus

Oma kiirabitöö kogemuse põhjal võin julgelt väita, et suur osa inimesi ei mõista, kuidas kroonilised haigused tekivad ja milline on nende seos liigse keharasvaga. Kroonilised terviseprobleemid, mis on suure tõenäosusega tingitud ebatervislikest toitumis- ja elustiiliharjumustest, ei ole pelgalt vanadusega kaasnevad paratamatud tervisehäired, vaid on sageli ennetatavad ning inimene ei pea ilmtingimata nende käes vaevlema.

Foto: VIDA PRESS

Hoolimata riiklikest sekkumisprogrammidest ehk nende nappusest on igaühel siiski võimalik enda tervise heaks palju ära teha. Isegi väikese kaalu vähenemise tulemusena langevad sellised olulised südame- ja veresoonkonna haiguse riskitegurid nagu kehamassiindeks, hüperkolesteroleemia ning hüpertensioon.

Tervisliku eluviisiga meestel on kõrgem eeldatav eluiga ning ühtlasi ootab neid ees rohkem tervena elatud eluaastaid.

Ei ole olemas õiget aega. Iga samm ja iga suutäis on informatsioon, mida edastame oma kehadele, juhindudes selle järgi ja vormides vähehaaval meie tulevikku.

ÕL Mehele kolumnist Ragnar Vaiknemets ehk Rax on omandanud kõrghariduse Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis õenduse erialal ja õpib praegu Tartu ülikoolis magistriõppes epidemioloogiat. Ragnar on töötanud kiirabis ja kaitseväes ning osalenud Scoutspataljoni meedikuna rahvusvahelistel missioonidel. Tema valdkonna erialadeks on rahvatervis, fitness ja toitumisteadus. Vabal ajal sõidab Ragnar mootorrattaga, tegeleb aktiivselt erinevate spordialadega ning annab terviseteemadel inimestele nõu.

Ragnar Vaiknemets Foto: Erakogu