On teaduslikult tõestatud, et hambakattu aitab kõige tõhusamalt eemaldada elektriline hambahariFoto: Philips
Keha
17. oktoober 2017, 16:27

Kas meie suu on tõesti kõige räpasem osa kehast?

Tihti öeldakse, et suuõõs on üks räpane koht. Proovime mõista, mis seda mustust põhjustab ja kas see vastab tõele.

Suus elab 500 kuni 1000 erinevat bakteriliiki. Enamik neist bakteritest on kahjutud ja moodustavad normaalse suu mikrofloora. Mõned neist mikroorganismidest võivad aga põhjustada hambaauke, igemehaigusi, halba suulõhna ja ka suuga mitte seotud haigusi. Lisaks bakteritele leidub meie kehas ka viiruseid ja seeni. Pikaaegne antibakteriaalsete ainete (sealhulgas suuvee) kasutamine vähendab bakterite hulka, kuid paraku võib seetõttu areneda hoopis seeninfektsioon. Organismi tasakaalu muutus ja immuunsuse langus võib põhjustada mikroorganismide paljunemist ning haiguse teket. Näiteks võib kerges külmetuses ja kurguhaiguses süüdistada baktereid, kes on suuõõne tavalised koloniseerijad, kuid põhjustavad suuõõne ja neelu limaskesta põletikku siis, kui keha kaitsevõime on langenud.

Harmoonia ja tasakaal ei ole olulised ainult tööl, igapäevases elurütmis ja omavahelistes suhetes. Kõikides keha rakkudes ja protsessides on samuti vaja tasakaalu. Suuõõne peamised tasakaalustajad on nii-öelda head bakterid. Seda tasakaalu võivad häirida süsivesikuterikas toit, pH muutus, erinevad happed ja halb suuhügieen. Paari päevaga võib bakterite hulk hambapinnal kasvada sadade miljoniteni. On oluline mõista, et ka väga hea suuhügieeni korral elab suus miljoneid baktereid, kuid sellisel juhul ei saa öelda, et suu on must. Selleks, et suuõõs oleks terve, on bakterid vajalikud, kuid bakterite hulk peab olema tasakaalus.

Hambakatt, teise nimega biofilm, on mikroorganismide kogum, mis suurenedes põhjustab happeid produtseerivate bakterite hulga kasvu. Jääkproduktina tekkivad happed põhjustavad aga hambakoe demineraliseerumist ja hambaaukude teket. Kui kattu ei eemaldata, ladestuvad sinna süljest mineraalid, põhjustades hambakivi teket – bakterid, nende jääkproduktid, toidujäänused ja kaltsiumsoolad moodustavad üheskoos tahke massi, mida saab eemaldada vaid suuhügienist või hambaarst. Hambakivi ei tohiks pidada normaalseks nähtuseks – see on halva suuhügieeni tulemus! Pestes hambaid põhjalikult kaks korda päevas ei tohiks hambakivi tekkida. Loomulikult on olulised ka kasutatav hambahari, suuhooldusvahendid ja teadlikkus. Mõistes, et hambakatt on kogum mikroskoopilisi organisme, on selge, et me ei ole võimelised neid eemaldama vaid paari harjatõmbega.

On teaduslikult tõestatud, et hambakattu aitab kõige tõhusamalt eemaldada elektriline hambahari. Philips on loonud innovaatilise sonic tehnoloogiaga elektrilise hambaharja, mis on võimeline eemaldama hambakattu ka 3 mm kauguselt harjapeast. Mitmed uuringud on leidnud, et Philips Sonicare hambahari teeb kahe minutiga rohkem liigutusi kui käsihambahari terve nädalaga. Harjaste liikumiskiirus ja -sagedus tagavad 10 korda tõhusama katu eemaldamise võrreldes tavalise käsihambaharjaga. Pestes seguneb hambapasta süljega, moodustades hapnikurikka vahu. Haigust põhjustavad baketrid on hapnikule väga tundlikud, mistõttu väheneb bakterite hulk ja igemepõletik taandub. Üha rohkem hambaarste soovitavad Philips Sonicare hambaharja, millega kaasneb efektiivne hambakatu eemaldamine, puhtamad hambad, parem igemete tervis ja säravam naeratus! Patsiendid, kes on Philips Sonicare hambaharja proovinud, tunnevad, et nende suuhügieen on järsult paranenud ja pärast pesemist on tunne, nagu oleks külastanud suuhügienisti.

Ära lase oma suuõõnel muutuda kõige räpasemaks kohaks kehas! Hoolitse oma hammaste ja igemete eest iga päev ja su keha tänab sind!