ÄRA LIIALE MINE: ületreenimise ohud ja kuidas neid vältida

Jälgi väikseid asju

Sportlased panevad tähele ilmselgeid spordiga seotud vigastusi, aga väikeste traumade märkamine on sama oluline. Suus olevad haavandid ja kipitav kurk on klassikalised ületreenimise märgid. Ka tasub mõõta hommikuti südame löögisagedust ja seda keskmise saamiseks mitme nädala jooksul. Kui see on üle normi, siis oled ilmselt väsinud, veetustunud ja ületreeninud.

Väljanägemine on petlik, mõtle pikemas perspektiivis

Joogatreenerid märgivad, et näevad iga nädal mehi, kes paistavad, nagu oleksid äsja roninud välja tõstekangi alt. Sageli toovad nad ka oma jõutrenni pingutamismentaliteedi joogaklassi kaasa. Selline pingutamine võib anda küll palju jõudu, aga keha pole sellest tingimata õnnelik. Kui sul pole paindlikkust, siis pole ka jõust väga palju kasu. 80-aastaselt ei morjenda sind, mitu kätekõverdust sa suudad teha, vaid see, kas sa paindud piisavalt.

Maga rohkem, treeni paremini

Eriti just kestvusalade puhul räägivad inimesed teatavast jooksja või ratturi „suminast“ ja sellest, et pärast trenni on väga ärgas tunne. See pole tingimata just hea nähtus. Kui kehas on kõrge kortisooli tase, siis tähendab, et inimesel on palju nii füüsilist kui vaimset stressi ja ta ei maga hästi.

Jäta ego ukse taha

Treeneri märgivad, et suurimaid vigasid on treenimine, mille eesmärgiks on valutunne. Inimesed kujutavad ette, et valu toobki kiireid tulemusi. Aga taga peaks ajama edasiminekut, mitte valu. Teine viga on see, kui mees kujutab ette, et ta võib pidevalt välja näha nagu fitnessiajakirja kaanepoiss ja piirab selle nimel pidevalt tarbitavaid kaloreid – nii tuleb ületreenimine väga kiiresti.

Ära mine numbrite pärast hulluks

Tehnika areng võimaldab kõigil reaalajas jälgida näiteks jooksusooritust või tarbitud kalorite koguseid. Nii võib aga inimestel tekkida teatud eesmärkideni jõudmise kinnisidee. Treenerid aga ütlevad, et treeningplaan on vaid juhend ja keegi ei oska ennustada, millal inimene on väsinud. Kui inimene on karmist tööpäevast väsinud, peaks ta puhkama ja taastuma, mitte äpi piiksumise peale trenni tormama. Kuula oma keha.

Alati ei maksa täismahviga treenida

Eeldatakse, et trenni puhul on rohkem alati parem. Tegelikult vajab keha erinevaid treenimise variatsioone. Kui inimene näiteks iga päev täistempoga jookseb, siis ei saa ta keha taastuda ja järgmisele jooksule minnes on ta keha juba väsinud. Taastumispäevadel peaks jooksma rahulikus, mitte maratonitempos.

Ära lõika

Ületreenimise suurim iroonia on see, et see viib sind eesmärkidest kaugemale – sa mitte ei saa jõudu juurde, vaid kaotad. Mis esimesel päeval paistab lihtne, on vägitegu 12-ndal – kui sa pole saanud piisavalt puhata, süüa ja magada. Pikapeale keerab ülepingutamine ka immuunsüsteemi tuksi ja tekitab sulle obsessiiv-kompulsiivse vaimse seisundi, mis on samuti ebatervislik. Tasub meeles pidada, et sajaprotsendilisele pingutusele peaks järgnema sajaprotsendiline lõõgastumine.

Ja pea meeles: sa ei ole proff

Sul on töökoht ja oma elu – proffide jaoks on aga näiteks jõutõstmisvõistlused töö, mille nimel tehakse brutaalset trenni ja mille järel tükk aega taastutakse.