Ortodont Piret Tamm Tamme hambaravist räägib, et ortodondi juurde ei ole suunamist vaja. Tihti on aga just inimese hambaarst see, kes ortodontilise ravi vajadust märkab ja patsiendile sellekohast nõu annab. Samuti saab ortodontilise ravi vajaduse ja võimaluste kohta oma hambaarstilt nõu küsida.
Breketid vaid tervetele hammastele
Breketiravi vajaduse põhjus võib doktor Tamme sõnul olla erinev. Arst lisab, et breketid on üks võimalikke aparaate, millega teostada ortodontilist ravi. Lisaks breketitele on olemas veel suust eemaldatavad aparaadid, mille patsient hambapesuks suust välja võtta saab. Nii kogub täiskasvanute seas järjest enam populaarsust INVISALIGN süsteem, kus hammaste nihutamine toimub läbipaistvate kapede abil. Lisaks on olemas aparaate suulae laiendamiseks ja lõualuude vaheliste suhete muutmiseks jne.
„Suurel osal inimestest on ortodontilist ravi vaja esteetilistel näidustustel. Osalise hammaste kaotuse korral on täiskasvanutel breketravi vajadus parema proteesilahenduse saamiseks. Samuti võib olla abi ortodontiast hammaste liigse kulumise korral, erinevate hambumusprobleemide lahendamisel, lõualiigese kaebuste puhul või parodontoosist põhjustatud hammaste nihkumiste korral,“ loetleb doktor Tamm, millistel juhtudel breketravi vajalikuks võib osutuda.
Ta märgib, et täiskasvanutel võib ortodontiline ravi olla üks osa suuremast suu ja hammaste korda saamise plaanist. Paraku tasub Haigekassa ortodontilise ravi eest ainult kuni 19aastaste patsientide ravi ja seda ka vaid kindlate diagnooside puhul. Täiskasvanud patsientidel tuleb kogu ravi eest ise tasuda.
Breketravi kestuseks on tavaliselt poolteist kuni kaks aastat. Rohkem kui vanusest sõltub ravi pikkus sellest, mida ja kui palju peab ortodontilise ravi käigus tegema. Ravi pikkus on doktor Tamme sõnul siiski individuaalne ja pannakse paika raviplaani tehes.
Ortodontiline ravi ei lõpe aga breketite eemaldamisega, vaid aktiivsele ravile järgneb alati ravitulemust säilitav retentsiooniperiood. Retentsiooniperioodi pikkus sõltub paljuski sellest, mida ja kui palju suus muudeti. Mõningatel juhtudel võib retentsiooniperiood kesta terve elu.
„Retentsiooniaparaate on erinevaid. Kõige sagedamini kasutatakse hammaste sisemisele küljele kleebitud traatreteinereid, vaakumreteinereid (plastikust kaped), või suulaega retentsiooniplaate,“ selgitab ortodont.
Vanusepiiri breketiravil ei ole. Seega võib igaüks, kellel hammastega probleemid on, lasta endale breketid panna. Küll aga märgib doktor Tamm, et breketite panekul mängib olulist rolli lõualuu ja hammaste tervis.
„Selleks, et üldse ortodontilist ravi saaks teha, on oluline eelnevalt kõik hambad ravida. Kontrolli all peab olema nii igemepõletik kui ka juurealused põletikud. Haigeid ravimata hambaid ortodontilise ravi ajaks suus olla ei tohi,“ manitseb ortodont.
Doktor Tamm lisab, et hambaarsti kontroll ja vajadusel hammaste ravi on kindlasti vajalik ka breketravi ajal. „Hambaarst ja ortodont teevad koostööd ja kindlasti on osade raviprotseduuride teostamine breketravi ajal raskendatud.“
Breketravi vajab hoolikat patsienti
Breketid võivad erineda nii välimuse kui ka omaduste poolest. „Breketeid on nii hammaste esipinnale kui ka siseküljele kleebitavaid. On nii metallist (hõbedavärvi ja kuldseid) kui keraamilisest (läbipaistvad) materjalist,“ seletab Tamm.
Lisaks on olemas erinevad breketisüsteemid: on breketeid, mille töökaarele kinnitamiseks vajatakse ligatuure ja luukidega ehk iseligeeruvaid süsteeme. Erinevad breketsüsteemid on ka erinevate hindadega. Millised breketid kellelegi sobivad, selgub arstiga raviplaani arutades.
Kui breketid juba pandud on, tuleb nendega regulaarselt kontrollis käia. „Breketsüsteemi korrigeerimiseks ja aktiveerimiseks kutsutakse patsient ortodondi vastuvõtule olenevalt breketsüsteemist viie kuni kaheksa nädala tagant. Aeg võib olla erinev, sõltuvalt raviplaanist,“ räägib Tamm.
Ortodont rõhutab, et breketsüsteem vajab väga hoolikat patsienti, kuna oluliselt muutub hammaste pesemise tehnika, toitumisharjumused, toiduvalik. Ravi alguses võivad hambad muutuda hellaks ja osutuda vajalikuks pehmem dieet.
„Breketikandjad ei tohi hammustada tugevat toitu terve ravi kestel, mis ei tähenda seda, et nad peaksid juurviljast või koorikleivast loobuma, vaid seda, et nad peavad üles näitama leidlikkust kuidas seda süüa,“ märgib Tamm ja lisab et breketikandja menüüsse lisandub ilmselt rohkem salateid ja smuutisid ning kõvemad toidupalad tuleb viiludeks lõigata.
Samuti on breketite kandmise puhul oluline korralikult hambaid pesta, kuna breketid on suus suured sodikogujad. Selleks, et hambapesu breketitega hästi sujuks, on olemas spetsiaalsed hambaharjad, hambavaheharjad ja survepesurid. Kindlasti tuleb kasutada nii hommikuse kui ka õhtuse harjamise ajal hambapastat. Pärast iga söögikorda on vaja suud loputada, et toiduosad breketite vahelt kätte saada.
Kommentaarid (0)