Värske statistika: arsti juures käiakse vähem, õe vastuvõtul rohkem (4)

Õendustöötajate visiitide suurenemine tuleneb sellest, et tööülesannete laiendamise tõttu on neil üha enam õigusi teha oma pädevuse piires iseseisvat tööd.

Võrreldes 2015. aastaga vähenes mullu arsti ambulatoorsete vastuvõttude arv 1,6 protsenti. Enim langes vastuvõttude arv pediaatril, vaskulaarkirurgil ja taastusraviarstil, vastavalt 11, 8 ja 7 protsenti. Perearstid tegid 1,5 protsenti vähem ja hambaarstid 1 protsent rohkem vastuvõtte kui eelneval aastal. Viimase kahe aastaga on kahekordistunud vastuvõttude arv näo- ja lõualuukirurgidel ning võrreldes eelmise aastaga on vastuvõttude arv poole võrra suurenenud plastikakirurgidel.

Arstide tehtavate koduvisiitide arv väheneb endiselt. 2016. aastal tegid arstid 7 protsenti  vähem koduvisiite kui 2015. aastal. Perearstid tegid 2600 (7%) ja onkoloogid üle 500 (9%) koduvisiidi vähem kui eelneval perioodil. Seejuures on tõusnud koduvisiitide arv dermatoveneroloogidel, neuroloogidel ja günekoloogidel.

Kokku tegid arstid Eestis 2016. aastal umbes 10 miljonit ambulatoorset visiiti (vastuvõttu ja koduvisiiti). Seega tegi üks arst aastas keskmiselt veidi üle 2100 visiidi. Perearst tegi aga keskmiselt üle 5100 visiidi, ja hambaarst ligi 2200 visiiti aastas.

Endiselt on 2016. aastal suurenenud õendustöötajate iseseisvate visiitide arv. Vastuvõttude arv kasvas mullu 16 protsenti ja koduvisiitide arv 13 protsenti. Kolmandik õendustöötajate vastuvõttudest tehakse perearstiabiasutustes ning kolmandik kõikidest koduvisiitidest tehakse õendusabiasutustes. Keskmiselt tegi õendustöötaja 368 iseseisvat visiiti – 294 vastuvõttu ja 73 koduvisiiti.

Kaheksa aastaga on õendustöötajate iseseisva töö maht nii vastuvõttude kui ka koduvisiitide näol kahekordistunud. Visiitide arv on kerkinud ligi 1,1 miljonilt 2,5 miljoni visiidini aastas.

Eesti elanik käib arsti juures keskmiselt 8 korda aastas. Perearsti külastatakse aastas keskmiselt 3,2 korda. Õendustöötaja vastuvõtul käidi keskmiselt 1,6 korda aastas.