Foto: PantherMedia / Scanpix
Liigume
29. oktoober 2017, 11:00

Mis juhtub, kui… KÕHT on kinni? (1)

Enamasti möödub kõhukinnisus kiiresti, kuid siiski tasub olla tähelepanelik, sest mõnikord võib see viidata suuremale tervisehädale.

Kõhukinnisus on…

…seisund, kui soole tühjenemine on raskendatud või toimub harvem kui kolm korda nädalas. Tegemist on sooletegevuse häirega – roe liigub sooles edasi aeglaselt, koguneb, roojamass muutub suureks ja tihkeks ning seda on raske ja valulik väljutada.

Roe liigub jämesooles tänu soole peristaltikale ja see on igal inimesel erineva intensiivsusega. Normaalseks peetakse soole tühjenemist 8–72 tunni tagant.

Sageli põhjustab kõhukinnisust

* ärritatud soole sündroom, mis esineb inimestel, kes reageerivad stressile seedetrakti talitluse häirumisega,

* ebakorrapärane ja ühekülgne toitumine ning pikaajaline kiudainetevaese toidu, liigsete süsivesikute, maiustuste, magusate jookide ja loomsete rasvade tarbimine,

* vähene liikumine ja istuv eluviis.

* Kõhukinnisust võib põhjustada ka roojamisvajaduse eiramine, see võib puudutada näiteks lasteaia- ja koolilapsi, ajateenijaid ja teisi, kes on töö tõttu rangemal päevarežiimil.

* Vanematel inimestel on soole peristaltika aeglustunud, liigutakse aina vähem ning tarvitatakse mitmesuguseid ravimeid, mis võivad kõhukinnisust soodustada. Hambaproteesidega on vahel raskendatud ka toore ja kiudaineterikka toidu söömine.

* Tihti haaravad inimesed kõhulahtistite järele. Kui võtta lahtisteid pikemat aega, siis probleem hoopis süveneb, sest muutub soole normaalne peristaltika. Ära tarvita lahtistit ilma arstiga nõu pidamata!

* Ka teatud haigused, näiteks kilpnäärme alatalitlus, kasvajad, soole põletikulised protsessid, soole sopistustõbi, songad, pikenenud jämesool ning psühholoogilised häired, nagu stress ja depressioon, võivad põhjustada kõhukinnisust. Stressis inimese toidurežiim on häiritud ja liikumine vähene.

Raseduse ajal

…aeglustavad hormonaalsed muutused jämesoole talitlust ja kõhukinnisust soodustab ka emaka kasvamine. Õnneks on see mööduv ja veidi ka kiudaineterikka toidu söömisega reguleeritav.

Enneta!

* Eelista kiudaineterikast toitu, köögi- ja puuvilju.

* Ploom, peet ja rabarber on lahtistava toimega toiduained, neid võiksid aeg-ajalt süüa.

* Vähenda kuivtoidu, näiteks võileibade, saiade, kookide, makaronide ja ka kiirtoidu söömist. Ka loomsete rasvade, piimatoodete, sh magusate jogurtite tarbimine pigem soodustab kõhukinnisust.

* Söö suppe ja kala. Kalas on hästi omastatavat valku, mis on kiiresti seeditav ja väljub soolest kergemini.

* Joo piisavalt vedelikku. Soole normaalseks toimimiseks vajad iga päev 1,5–2,5 liitrit vedelikku. Eelista vett või lahjat teed. Kohv ja kange tee ei asenda vajalikku vedelikukogust, sest viivad vedeliku neerude tööd intensiivistades organismist välja ja kuivatavad roojamasse.

* Paljudel inimestel tekib kõhukinnisus näiteks reisil olles. Leia aega selleks, et suurendada kiudaineterikka ja värske toidu osa menüüs. Ära unusta reisil ka vedelikku tarbida.

Treeni!

Istuv eluviis mõjub soolestiku normaalsele toimimisele halvasti. Liigu iga päev! Hästi mõjub juba ainuüksi pikem jalutamine, mis sobib ideaalselt ka vanematele inimestele. Edaspidi võid jalutamisel kätte võtta ka kõnnikepid, mis tugevdavad käte-, selja- ja kõhulihaseid.

Tuleks harjutada end igal hommikul või õhtul pärast sööki soolt tühjendama, mitte eirama vajadust. See on oluline ka laste puhul!

Pöördu arsti poole, kui…

…probleem on püsinud pikka aega, vaatamata püüdlusele sooletegevust reguleerida.

…on tekkinud lisahaigusnähte, nagu valu või veri roojamisel.

…tarvitad ravimeid, mis võivad soodustada kõhukinnisust.

Artikkel ilmus Tervis Plussi 2014. aasta novembrikuu ajakirjas.