Keha

Kuidas insulti ära tunda?

 

ÜLEMAAILMNE INSULDIPÄEV: Insult tabab aastas 4500 eestimaalast (8)

Silja Paavle, 29. oktoober 2017 12:42
Viivitamatult tuleb helistada häirekeskuse numbrile 112, kui inimene tunneb ühes kehapooles käe ja jala jõuetust või tundetust, tema üks suunurk vajub alla või tabab teda kõnehäire, ka äkiline tasakaaluhäire või äkki tekkinud väga tugev peavalu võivad insuldile viidata.Foto: PantherMedia / Scanpix
 "Eestis on vähenenud insuldi tõttu surevate inimeste arv ning oma ravimeetoditelt oleme Euroopas tugevamate ja paremate seas,“ toob Tartu Ülikooli Kliinikumi neuroloog Janika Kõrv tänasel ülemaailmsel insuldipäeval välja olulisemad insuldiga seotud märksõnad Eesti jaoks.

 29. oktoobril tähistatakse kogu maailmas insuldipäeva, juhtimaks tähelepanu raskele haigusele, mille tõttu sureb Eestis üle 800 inimese aastas. Insult tabab aastas ligi 4500 eestlast.

Samal teemal

„Kuigi Eestis on juba praegu kasutusel kõik uued tõenduspõhised ravimeetodid, mille kättesaadavuse osas oleme esimeste hulgas Euroopas, vajab paremat korraldust ägeda insuldiga patsientide koondamine haiglatesse, kus on ööpäevaringne valmisolek trombe lõhustavaks raviks ja luua spetsiaalsed nn insuldiüksused, “ tõi Janika Kõrv välja insuldiravi kitsaskohad. Üldjuhul jõuavad kõik insuldipatsiendid kiirelt raviasutusse, kus teda on võimalik aidata.

Parandada on tarvis ka insuldijärgse taastusravi kättesaadavust. Ebaühtlane ravi ja ka taastusravi kättesaadavus pole aga vaid Eesti mure, kuidas maailmas seda paremini korraldada, arutlesid terviseametnikud suvel Eestis toimunud rahvusvahelistel kohtumistel.

Tänasel insuldipäeval tuletab Janika Kõrv ka meelde, et insulti võib haigestuda igaüks ning et aeg ja reageerimiskiirus on insuldi äratundmises ja ka ravis elulise tähtsusega.

Viivitamatult tuleb helistada häirekeskuse numbrile 112, kui inimene tunneb ühes kehapooles käe ja jala jõuetust või tundetust, tema üks suunurk vajub alla või tabab teda kõnehäire, ka äkiline tasakaaluhäire või äkki tekkinud väga tugev peavalu võivad insuldile viidata.

„Valuta saabunud insuldi üleminekut loota ei maksa ja ilma haiglaravita ei pääse,“ rõhutab neuroloog, et perearsti vastuvõtuaega ei tohi sellises olukorras ootama jääda. Insult tähendab nimelt seda, et peaajus tekib ajuveresoonte ummistus või lõhkeb veresoon, mistõttu aju ei saa piisavalt hapnikku ja toitaineid ning seetõttu võib ajuosa kahjustuda.

Kui insult on tekkinud veresoone ummistumise tagajärjel, on võimalik 4,5 tunni jooksul seda ravida trombi lõhustava ravi ehk trombolüüsiga. Veresoonte lõhkemise korral võib vaja minna kirurgilist ravi.

Ka paneb ta südamele, et kui arst on insuldipatsiendile ravimid välja kirjutanud, tuleb neid võtta nii, nagu soovitatud ning nende võtmist ei tohi iseseisvalt katkestada. „Sageli tuleb ravimeid võtta terve elu,“ märgib ta.

Insulti ennetamisekski saab aga igaüks ise palju ära teha. Esiteks viljeleda tervislikke eluviise ehk hoiduda ülekaalust, toituda tervislikult ja liikuda piisavalt.

Ning ravitavaid haiguseid tuleb ravida, olgu see siis kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase või kodade virvendusarütmia. „Ravimeid tuleb võtta nii, nagu arst ütleb. Antikoagulantide tarvitamine on näiteks võimas insuldi ennetamise meetod – see aitab insuldiriski vähendada lausa 64%,“ toob ta ravimite võtmise vajaduse juurde näite ja rõhutab veelkord, et heade ravitulemuste saamiseks on oluline patsiendi ning arsti väga hea koostöö.