Foto: TAIRO LUTTER
Terviseuudised
30. oktoober 2017, 19:45

Tervishoiukulud kasvavad kiiremini kui SKP (1)

Eesti tervishoiukulud olid mullu 1,41 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aastaga oli kasv seitse protsenti, sealhulgas suurenesid avaliku sektori kulud seitse ja leibkondade kulud kuus protsenti.

Tervishoiukulude osatähtsus sisemajanduse koguproduktist ulatus 2016. aastal 6,7%-ni, aasta varem oli osatähtsus 6,5%. Alates aastast 2012 on tervishoiukulude kasv olnud SKP kasvust kiirem, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) tervisestatistika ja –uuringute andmebaasis täna avaldatud andmetest.

Kiirem kulude tõus jätkus päevaravis (13 protsenti) ja õendusabis (11 protsenti). Ambulatoorses ravis oli tõus seitse protsenti, kuid nii haiglaravi kui ka taastusravi kulud suurenesid vaid kaks protsenti. Tervishoiu tugiteenustes (uuringud ja kiirabi) oli suurenemine üheksa protsenti. Ravimite ja meditsiinitoodete kulutuste suurenemist 11 protsendi võrra mõjutas kõige rohkem haigekassa hüvitatavate retseptiravimite kulude tõus. See oli seotud C-hepatiidi uue põlvkonna ravimi lisamisega 100% kompenseeritavate hulka aastast 2016.

Ka meditsiiniliste mittekestvuskaupade kasutamist on suurendanud haigekassa loetellu lisatud (nahahooldus)tooted ja suurendatud hüvitatavad kogused. Meditsiiniliste kestvuskaupade kulutuste üldise neljaprotsendilise tõusu juures oli oluline suurenemine kuulmisaparaatide kuludes, kuna sotsiaalministeerium eraldas lisaraha järjekordade vähendamiseks.

Leibkondade omaosalus tervishoiukuludes oli 2016. aastal 22,6 prostenti. See on sama palju kui aastatel 2013–2015. Õendusabiteenuste osatähtsus leibkonna kuludes kasvas, eelkõige just statsionaarses õendusabis, mille kulud moodustasid 2016. aastal 8,6 protsenti ja aasta varem 7,9 protsenti. Kahe suurima rühma, ravimikulutuste ja aktiivravi teenuste kulude, mis hõlmavad vastavalt 38 protsenti ja 42 protsenti leibkondade tervishoiukuludest, osatähtsus on vähenenud, kuid on suurenenud meditsiiniliste kestvuskaupade osa.