Millised on kosmeetikatoodetes head koostisosad ja mida vältida? Meigikunstnik annab nõu!

Kas kõrgem hind määrab kindlasti ka toote kvaliteedi? Näiteks 50 eurot maksev jumestuskreem on kindlasti parem kui 10eurone?

Tegelikkuses ei pruugi kallim alati tähendada paremat. Kallis hind (olgu see näohooldus-, meigi- või juuksehooldustoode) võib tähendada mitut asja ning selle taga võib olla:

- tugevam teadustöö ja kvaliteetsemad koostisosad,

- ilusam atraktiivsem pakend,

- kõrgemad turunduskulud, mis tulenevad näiteks sellest, et firma kasutab oma reklaamkampaaniates tuntud näitlejaid või modelle.

Mina ise nii jumestaja kui naisena, kes igapäevaselt kosmeetikat kasutab, olen nõus maksma rohkem ainult nende firmade toodete eest, mis oma kallimat hinda põhjendavad just esimese variandiga (ehk kasutavad kvaliteetsemaid ja nahasõbralikumaid koostisaineid). Seda põhjusel, et paratamatult puutub iga kosmeetiline toode otseselt nahaga kokku ja mõjutab selle heaolu tõsisel määral.

Viimased kaks varianti ei mõjuta mind kosmeetika valikul ühel lihtsal põhjusel: neid tuntuid reklaamnägusid või pakendit ma ju oma nahale määrima ei hakka. Seega maksta rohkem ainult selle eest, et kosmeetikakotis oleks tuntud sarja toode ilusas karbis, ma suurt mõtet ei näe. Tähtsam on ikka see, mis selle pakendi sees on.

Kuidas siis aru saada, millest lähtuvad erinevad tootjad oma hinnapoliitikas?

Kõigest sellest saab teada vaadates koostisosade nimekirja. Need firmad, mille toodete koostis on muljetavaldav, tahavad enamasti seda näidata ja seega koostisosade nimekiri on pakendilt lihtsasti leitav. Kui aga firmad lähtuvad muudest strateegiatest oma tootehinnakujunduses, ei pruugi koostisosade nimekirja nii lihtsalt leida.

Kuidas õieti koostisosade nimekirja tõlgendada?

Tavaliselt asuvad koostisosade nimekirja alguses need, mis moodustavad suurema osa selle toote kogusest. Mida lõpupoole koostisosa asub, seda vähem on seda toote koguses. May contain sõnade taha pannakse koostisosad, mida on nii väikeses koguses, et nad ei pruugi ühe toote puhul märkimisväärset mõju avaldada.

Milliseid koostisaineid võiks kosmeetikas vältida ja miks?

Kõige levinumad koostisosad, mis näitavad, et tegemist on sisu poolest odava tootega on:

- “talk" – see on üks odavamatest “täitematerjalidest”, mis teeb toote omahinna väga madalaks. On inimesi, kellel tekitab see otse nahaga kokku puutudes ärritusi või kuivust.

- "paraffinum liquidum", "mineral oil", “petroleum distillates”, mitu nimetust, mis kirjeldavat ühte koostisosa – nafta baasil mineraalset õli. Ja kuigi sõna “mineraalne” seostub meile tihti millegi heaga, siis selle aine puhul on tegemist hoopis üsna kahjuliku materjaliga.

Kuigi mõned firmad põhjendavad selle aine kasutamist, et see säilitab naha niiskusetaset ja ennetab niiskuse kadu, on ta siiski palju kahjulikum kui arvatakse. Kui nafta puutub veega kokku, tekib vee pinnale kilekiht. Ka nahaga kokku puutudes tekib nahale sarnane kilekiht nagu veepinnal,mis kahjustab naha põhilisi funktsioone nagu:

• hingamine – kui hapniku ligipääs naha juurde on piiratud, vananeb nahk palju kiiremini;

• toksiinide eritamine – naha kaudu väljub kehast igapäevaselt väga palju toksiine; kui aga naha pinnal on tugev kilekiht, siis jäävad need toksiinid sisse ning tekitavad põletikku ja nahaärritusi;

• termoreguleerimine – nahk aitab hoida meie keha temperatuuri tasakaalus, kuid tihe kilekiht rikub seda funktsiooni ja keha hakkab külmuma. Seega tekitab talvisel ajal (eriti Põhjamaades) mineraalõli sisaldavate toodete (nagu jumestuskreemid, niisutavad kreemid, mõned “beebiõlid”) kasutamine nahale rohkem kahju kui head.

Kokkuvõtvalt – kui te näete, et mingis tootes on kasutatavuse poolest esikohal nimetatud koostisosad ja hind siiski kallis, siis oma sisu poolest on see toode siiski “odav”.

Kui te aga pakendilt selliseid nimetusi ei leia ja toode on kallis, siis võivad need halvad koostisosad olla asendatud heade ja kallimate koostisosadega. Sellest on ka hind kallim.

Millised on siis head koostisosad, mis näitavad, et tegemist on kvaliteetse tootega?

Kõik kvaliteetsed koostisosad on kas orgaanilise või loodusliku päritoluga, minimaalselt keemilised või nahale kahjulikud. Kõige levinumad nahale kasulikud koostisosad on näiteks:

titanium dioxide – titaaniumdioksiid on valge mineraal, mis annab katvat heledat pigmenti ja toimib kui efektiivne looduslik päikesekaitse;

zinc oxide – tsinkoksiid tervendab erinevaid nahahaigusi ja seetõttu leiab kasutust kui antiseptikum ja kaitsev toimeaine, veekindel;

boron nitride – boornitriid on mineraalikristall, mis teeb meigi pealekandmise eriti siidiselt ja pehmelt teostatavaks, annab kinnituvuse ja ühtlase väljanägemise;

stearic acid – steariinhape saadakse enamasti erinevate taimede õlidest ning kasutatakse koostise pehmendajana;

algae extract – mere mineraalidest pärinev vetikaekstrakt ravib ja kaitseb ka tundlikku nahka, aitab nahal taastuda UV-kiirguse kahjustustest ja rahustab päikesepõletust;

paljude seemnete, puuviljade või taimede ekstraktid – kasutatakse säilitusainete või looduslike antioksüdantidena.

Need koostisosad on kosmeetikatööstuse koorekiht ja toorained üsna kallid – see teeb ka toote hinna kõrgemaks. Nii et kui näete, et mingi jumestuskreemi/puudri hind on keskmisest kõrgem, kuid sisaldab eelnimetatud koostisosi, siis võib see paljuski olla põhjustatud kallimate koostisosade kasutusest.

Üks hea näide kvaliteetsest ja igati ausast meigisarjast on jane iredale – selle sarja tootmises kasutataksegi ainult loodusliku ja orgaanilise päritoluga koostisaineid. Kõik tooted, mida jane iredale sarjas leiate, on vaid nahahoolduse pikendus. Sari ei ole pelgalt traditsioonilise kosmeetika edasiarendus, see on uus tehnoloogia ning nii tõhus, et seda soovitavad arstid ja nahahooldusspetsialistid üle maailma. Nende ainete positiivses mõjus olen ka ise veendunud

Kas sõna "mineraalne" tootekirjelduses tähendab automaatselt, et tegemist on hea ja kvaliteetse tootega?

Vastus on kindlasti EI! Olen oma praktika jooksul puutunud kokku paljude mineraalmeigi sarjadega ja võin kindlalt öelda, et sõna mineraalne ei tähenda alati kvaliteetset.

Märkasin näiteks väga imelikku asja – on olemas rida erinevaid mineraalmeigi sarju, mille tooted on väga sarnastes pakendites. Tegelikult täpselt samasugustes pakendites. Ainuke asi, mis muutub, on logo purgi peal, reklaamid ja lubadused. Ma tõsiselt kahtlen selliste sarjade kvaliteedis, sest suurema tõenäosusega pärinevad need ühest tehasest, mis müüb toorainet paljudele erinevatele ettevõtjatele, kes lihtsalt kleebivad oma logo tootepakendi peale. Tegelikkuses pole toote taga mingit teadustööd ja tooraine on siiski odav. Veendusin selles, kui olen oma töös proovinud neid “kloonsarju”.

Teine asi, mida samuti märkasin, on see, et paljud massmarketi tootjad on tähele pannud mineraalmeigi trendi ja tulnud kohe välja mineraalsete toodetega. Kuid jällegi, tihti kasutatakse sõna "mineraalne" – isegi siis, kui on kasutatud kas või natuke mineraalset pigmenti. Teisalt suurem osa toote koostisest ei pruugi üldse mineraalse või orgaanilise päritoluga olla.

Mõnikord panevad kosmeetikatootjad pakendi või oma reklaami hüüdlausetesse "100% mineraalne" või "100% looduslik". Tegelikkuses on mõistlik seda pakendilt kontrollida ja veenduda koostisosade nimekirja vaadates, kas see ikka on nii. Võib tulla välja, et koostisosade nimekiri ei vasta üldse tootjate lubadustele. Üks huvitav näide minu enda kogemusest vale-lubadustega: ostsin ühe tuntud sarja lõhnaõli ja pakendil oli suur slogan “no alcohol” ehk alkoholivaba. Kui hakkasin koju jõudes koostisosade nimekirja vaatama, seisis nimekirjas ESIMESE koha peal Alcohol! Tegemist oli väga tuntud brändiga, mida ma siin eetilistel põhjustel nimetama ei hakka. Mina aga sellest sarjast midagi enam ei osta.

Kas on selliseid jumestustooteid, millesse võiks rahaliselt rohkem investeerida, ja kas on ka selliseid, mille osas ei peaks brändinimi olema määrav (mille soetamisel võib ka rahaliselt kokku hoida)?

Ma arvan, et kõige tähelepanelikumalt peab valima tooted, mis puutuvad otseselt nahaga kokku – näiteks niisutavad kreemid, meigi aluskreemid (primer’id), jumestuskreemid, korrektorid ja kinnituspuuder, huulepulgad ja ripsmetušid. Kõik muud tooted, mis jäävad juba nii-öelda jumestuskreemi peale, nagu põsepunad ja lauvärvid, kulmutooted, võivad olla natuke “odavamad" ja lihtsamad oma koostise poolest.

Kõikidel kosmeetikatoodetel on soovituslik kasutamisaeg, mis on ka pakendil märgistatud. Kas ja miks peaks nendest soovituslikest "parim enne" tähtaegadest siiski kinni pidama?

Säilivusaeg on väga suhteline asi, sest seadus näeb ette kosmeetikatoodete puhul maksimaalset säilivusaega kaks aastat peale selle avamist. Kui kreemjate toodete puhul ma kindlasti peaksin sellest tähtajast kinni, siis näiteks kuiva koostisega toodete puhul nagu mineraalsed puudrid, see reegel nii väga ei kehti. On teostatud laboratoorseid katseid, mis tõestavad, et näiteks mineraalsete puudrite, lauvärvide ja põsepunade keskkond on inertne ja bakterid seal kergesti ei paljune. Seega säilivad nad nii kaua, kuni otsa saavad. Seaduse järgi peavad tootjad ikka panema säilitusajaks kaks aastat.

Kokkuvõtteks ütlen nii palju, et muidugi on kosmeetika ja kasutatavate sarjade valik igaühe enda teha. Nii palju kui on naisi, on ka arvamusi, millised tooted on head ja mitte nii head. Kui te aga vähegi hoolite oma naha heaolu, tervise ja noorusliku väljanägemise eest, tasub hakata tõsisemalt vaatama kasutatava kosmeetika koostisosade nimekirja ja uurima, kuidas need nahka mõjutavad. Mina olen alati ausate tootjate ja multifunktsionaalsete toodete poolt. Mis võib olla parem, kui maksad ühe toote eest, kuid saad kahe või kolme toote jagu lisaboonuseid? nagu näiteks jane iredale toodete puhul - meikides nii ennast, kui ka teisi naisi olen teadlik sellest, et samas hoolitsen ka naha heaolu eest.