Need,kes ei ole kunagi dementse inimese hooldamisega ise kokku puutunud, ei peaks siin sõna võtma. Minu vanaema oli aastaid haige ja elas meie juures. Kogu pere pidi kogu aeg valvel olema, planeerima koolis/töölkaimist. Vallaametnik käes meie juures kodus ja kiitis suurelt-laialt et me ikka nii tublid, seda ei näinud keegi, kuidas see olukord pere aastate jooksul ära lõhkus. Ema ei jõudnud paratamatult tööl käia, laste eest hoolitseda,seega ka meie lapsed pidime öösel kell 3 üles tulema, et vanaema rahustada ja tema järelt koristada ja pesta. Dementsete inimeste riigi poolt sugulasteøe lastele hooldada jätmine on riigi poolt vastutustundetu. Ja praeguseks omgi minul Eesti rigid arusaamine, et kui mina peaks parandamatult haigeks jääma, siis ongi parem et mesta viidaks, sest oma lastele ma seda vaeva ei tahaks mingi hinna eest.
Need,kes ei ole kunagi dementse inimese hooldamisega ise kokku puutunud, ei peaks siin sõna võtma. Minu vanaema oli aastaid haige ja elas meie juures. Kogu pere pidi kogu aeg valvel olema, planeerima koolis/töölkaimist. Vallaametnik käes meie juures kodus ja kiitis suurelt-laialt et me ikka nii tublid, seda ei näinud keegi, kuidas see olukord pere aastate jooksul ära lõhkus. Ema ei jõudnud paratamatult tööl käia, laste eest hoolitseda,seega ka meie lapsed pidime öösel kell 3 üles tulema, et vanaema rahustada ja tema järelt koristada ja pesta. Dementsete inimeste riigi poolt sugulasteøe lastele hooldada jätmine on riigi poolt vastutustundetu. Ja praeguseks omgi minul Eesti rigid arusaamine, et kui mina peaks parandamatult haigeks jääma, siis ongi parem et mesta viidaks, sest oma lastele ma seda vaeva ei tahaks mingi hinna eest.
Need,kes ei ole kunagi dementse inimese hooldamisega ise kokku puutunud, ei peaks siin sõna võtma. Minu vanaema oli aastaid haige ja elas meie juures. Kogu pere pidi kogu aeg valvel olema, planeerima koolis/töölkaimist. Vallaametnik käes meie juures kodus ja kiitis suurelt-laialt et me ikka nii tublid, seda ei näinud keegi, kuidas see olukord pere aastate jooksul ära lõhkus. Ema ei jõudnud paratamatult tööl käia, laste eest hoolitseda,seega ka meie lapsed pidime öösel kell 3 üles tulema, et vanaema rahustada ja tema järelt koristada ja pesta. Dementsete inimeste riigi poolt sugulasteøe lastele hooldada jätmine on riigi poolt vastutustundetu. Ja praeguseks omgi minul Eesti rigid arusaamine, et kui mina peaks parandamatult haigeks jääma, siis ongi parem et mesta viidaks, sest oma lastele ma seda vaeva ei tahaks mingi hinna eest.
Loodame, et sa ise kunagi hooldekodus ei lõpeta, kuna sinu lapsed ei viitsi sinu eest hoolitseda ja leiavad sada pühjust sind kodust ära viia.Mitte keegi ei tea, misllised me vanas eas oleme.Käib klõüs peast läbi ja kõik.
Pole just õige dementset ema võrrelda kolmanda lapsega ning väita, et vihkan teda. Kolmanda lapsega pole probleeme ja vihata oma ema, et ta on haige, pole mulle arusaadav, sest meil on kõik abivajajad põlvest põlve hooldatud perekeskselt. Muidugi kõik ei tule sellega toime, ka minu hooldusel oli sugulane, kuigi tal olid omal lapsed. Kadunt vanaema (elas 92.a.) ikka tavatses öelda, et kodus ravivad ka seinad. Hooldekodu on haigele piinarikas surma ootamine. Ilmselt olen teisiti kasvatatud, et ei suuda mõista artikkli autorit.
on erineva psüühhikaga. Ja sa ei tea, millest räägid. Olen ise selle tee läbinud ja I.E.-l on õigus. Kui tööl selle pärast ei käi, kust need vahendid sinna seinakappi tulevad? Süüa tahd ju ikka. Väga rasked aastad.
Meie peres oli nii, kui ema enam oma eluga hakkama ei saanud ja tuli hooldekodusse panna, otsustasime õega ,et müüme ema 2-toalise korteri ära ja praegu hooldekodu kulud lähevad sellest rahast. Minul on 5-liikmeline pere, õel 6-liikmeline. Seega saame hakkama.
Tartus on päevahooldus, isegi nädalavahetustel saab vanainimese mõneks tunniks sinna viia. Hommikul bussiga viiakse, õhtul tuuakse. Vajadusel oli hooldaja, kes tegeles emaga 3 tundi. Kõik selle maksin ema pensionist + tema toit.
Kurb lugu, oma emaga oli ka paras katsumus, küll ta lõikas kaableid läbi ja lõhkus pirne, kõik need pidavat kuumama. Rohtusid võttis palju ja need isegi aitasid, vaatas telekat, luges, tegi süüa, aga kodust ära minna ei tohtinud, kui luulud peale tulid, pani suvalises suunas punuma. Telekast foorumit jälgis ja alati vaatas oma radikuliidist konkssõrmede peale ja ütles, poleks meid olnud, poleks teil s...tavarestel midagi jagada---pühad sõnad. Lõpuks muidugi hooldekodu, emal oli pins 340eur. kuus minu hooldaja tasu 90eur. võeti kohe ära, ja siis pidime õega veel kuus kuskil 180eur. mõlemad peale maksma 360eur. Ja nii me elame, kes ehitab mõisasid, mõni lendab lennukiga, kes saab väga tähtsust omavalt riigiasutuselt 10000eur. palka ja minu pins 45 tööaasta eest on 292eur. kuus. Elu nagu lill!
Tunnen Sulle kaasa, "penskar". Olen sama üle ja läbi neelanud. Kaks vanakest hoida, ema oli viimane aasta voodihaige liikumatu, isa eluaeg pime olnud. Isale mõjus ema haigestumine eriti valusasti. Muidu oli ikka nii, et isa oli ema pea, ema oli isa silmad ja jalad. Hooldajana ei tohtinud ma algul nö päristööl käia, Prstpoole võeti see tobe seadus maha. Aga ega ma olekski suutnud täiskohaga tööl kohal olla. hoidsin paari tunni kaupa lapsi. töötasin küsitejana jne. Endal neli üles last kasvatada. Nüüd minulgi töövõimetuspension 300 euri, nagu poleks iial tööd teinud, See on väga alandav ja kurvastav. Ja ebaõiglane.
Aeg on kelleltki küsida, miks Eesti pensionid nii väikesed on ehk kuhu rahad on kadunud?Paarkümmend aastata tagasi ju prognoositi, et jõuame edukaimate riikide hulka!
peal oli ju selline seadus - seotus keskmise palgaga. Aga minu palk oli niiväike, et 3(kolme) tööaasta eest sain 1(ühe) pensioniaasta. Ja ega hilisem seadusemuudatus midagi heaks teinud.
Sa ilmselt kuulud nende hulkka,kes arvavad,et välismaal elu ei maksa midagi ja palgad on võimsad. Teen sulle väikese rehkenduse.Kui bruttopalk (kõrgharidust nõudval tööl) on 2200,siis peale kohustuslike maksude maha võtmist saad kätte 1600. Korteri ùùr olenevalt linnast,on 700 ja rohkem. Elekter ja muu peale selle.Kolm last peres ei ela õhust ja armastusest. Kuid RAHA polnud minu jutu mõte,vaid riigi suhtumine oma vanuritesse. Ja lihtsalt sulle teadmiseks, näiteks kasvõi Rootsis ja Soomes pole lastel kohustust oma vanemaid ùlal pidada.Kui vanuri on raha ja varandust,siis see realiseeritakse selleks,et maksta vanadekodu eest,kuid kui pole,siis maksab riik.Selleks makstakse neid suuri makse oma palgast,et vanana riik aitab,kui midagi endal pole. See surve ema vanadekodusse toppida hakkas kohe,kui saadi teada kus me elame ja esimesena soovitati ikka neid kõige kallimaid. Sama mõttemudel kui teil,kui välismaal,siis las maksavad. Kõige põnevam oli,et ema hakkas jõudsalt toibuma ja tema kodu pidime ka maksma,et tal oleks kuhu minna,kui juba suudab. Mida sinu arvates teeb või kuidas mõjub inimesele,kui tal pole enam kodu kuhu minna? Kujuta seda endale ette ja jaga alles siis oma tarkuseid.
See surve ema vanadekodusse toppida hakkas kohe,kui saadi teada kus me elame ja esimesena soovitati ikka neid kõige kallimaid. Kui inimene paranes,siis ta tõesti kirjutakse haiglast välja.Keegi ei topi su ema vägisi vanadekodusse,kuid kui inimene ei ole võimeline üksi elama,siis pakutakse lahendust.Millise hooldekodu valid on sinu otsustada.Soovitan sul emale puue lasta teha,saad mõnikümmend eurot pensionile juurde.Soovitan ka Surju uut hooldekodu mis alles mõned päevad tagasi avati.Ka Pärnu erahooldekodu.
no mis me nüüd siis teeme teie emaga? Ega haiglas ei hoita mitte kedagi pikalt, oleksite pidanud ema ka siis sealt ikkagi ära viima kui haigla personalile poleks selgunud, et te Eestis ei ela, sest haigla pole ju hooldusasutus. Ei pea vaid teie oma ema sealt ära tooma ja "vanadekodusse toppima" On ka odavamaid hooldekodusid kui 900 eurot.Kui siiamaani ema rahaliselt toetasite, siisehk suudate vennaga kahepeale ka selle osa tasuda, ema pension ju ka läheb selleks. Kuidagi kõhedusttekitav on teie toon, millega oma emast räägite. Et mõtle vaid, kõige põnevam oli, et ema hakkas jõudsalt toibuma. On selles teie jaoks midagi halba? Kui ta nii "toibunud" on, et koju võimeline minema, siis milles teie probleem, siis pole ju hooldekodusse vaja minna. Ja kui on hooldekodusse vaja minna, siis müüge korter ja ta l on seal elamise raha olemas. Onvist isegi nii, et ise ei peagi müüma, saab hooldekoduga lepingu teha. Nagunii ütlete, et Eestiga teid miski ei seo. Aga teie ema ma kindlasti ei tahaks olla.
Eesti on julm riik.Väikese rahva valitsus teeb kõik,et see väike rahvas välja sureks. Öeldakse,et vanemate patud nuheldakse lastele.Eestis ei pea vanematel isegi mitte neid patte olema,kuid lapsed ja lapselapsed saavad kannatus täie rauaga . Ainus võimalus sellest hullumajast pääseda,on ise elamast lakata. Minul on hetkel selline olukord.Ma olen mitukùmmend aastat mujal elanud.Minu kodu ja pere on mujal.Sama lugu on mu vennaga. Meil on mõlemal alaealised lapsed ja mul ka poeg,kes sai just täisealiseks. Oleme iga kuu toetanud oma ema rahaliselt ja teeme seal ka kõik vajalikud tööd. Nùùd juhtus nii,et ema kukkus ja sai ajuverejooksu.Oli haiglas.Ei teadnud maast ega ilmast midagi.Oli täis halvatud.Siis juhtus ime.Ema sai jalad alla,kuid mõistus ei taastunud samakiirelt.Pùùdis haiglast jalga lasta. Kõik meie nädalalõpud kulusid Eesti reisides. Palusime ka töölt palgatut puhkust pidevalt. Haigla personalile selgus,et me ei ela Eestis ja siis hakkas pihta. Viige ema siit minema.Teil kui lastel on kohustus tema eest hoolitseda ja elatada.Lastelastel ka. Kùsisin, et kuhu ma panen inimese kes on endale ohtlik.Siis öeldi otse,et pane vanadekodusse. Kùsisin,et ja kes maksab?Teil kui lastel on kohustus maksta. Ja kui ei maksa siis riik võivat anda teises riigis elavad lapsed kohtusse. Kedagi Eestis ei huvitanud minu alaealised lapsed.Riigis kus elan,lähevad laste õigused kõige ette.Eesti aga peseb oma käed oma vanuritest puhtaks.Pole kellegi asi. Mulle öeldi,et viigu me ema enda juurde teise riiki minema. Normaalne?Miks võõras riik peaks hoolitsema teise riigi vanurite eest?? Siis kästi mul ennast töölt lahti võtta ja ema kodus hooldama hakata.Niisiis Eestisse kolida ja oma väikesed lapsed teise riiki jätta.Ja millest me siis koos emaga elaksime? Eesti riigis on midagi väga mäda. Riik ei hoolitse vanurite eest,vanurite lastel on oma väikesed lapsed veel ùlal pidada ja raha ei jagu palgast kõigile.ja kui peab vanuri pärast töölt ära ka tulema,siis on ùhe pere kolm põlvkonda omadega suures jamas. Ärge imestage miks eestlased Eestist lahkuvad. 900 euroseid vanadekodu arveid eesti tavapalgast ei maksa. Tuleb kasvõi Soome lappi keerutama ennast organiseerida. Minu lapsed on õnneks teise riigi kodanikud.Ja minu eest hoolitseb kunagi teine riik,kui tarvis.Ma ei soovi oma lastele kùll sellist õudust milles hetkel ise elan.
No natuke kiivas jutt sul. Lapsi lihtsalt peab olema vähemalt 3-4, et vanemate eest hoolitseda, kasvõi hooldekodus, lisaks tema enda pensionile.Riik pakub sulle vanadekodu teenust ja sina kas võtad vastu või hoolitsed ise! Lihtne. Ja pole see ka mujal riigis teisiti! Pealekauba välismaa palga eest saate vennaga küll oma ema vanadekodus ära hooldatud, ma arvan.
ole mitte kusagil nii,et ei pea hooldekodu eest maksma ja mida rikkamas riigis elad seda kallimad hooldusasutused.Eestis ei maksa kõik hooldekodud 900 euri,ka erahooldekodusid kus hind 600-700 euri vahel.Kui sul ka vend,siis kahepeale ei ole see palju maksta,sest ka ema saab sul pensioni.
Kas eesti riik on süüdi et tänased vanad jätsid oma lapsed tegemata ja nüüd pole kedagi kes tahaks võõrast vanurit kantseldada odava raha eest või isegi lausa tasuta. Mis oleks süüdistuse sisu.Seda võiks lähemalt selgitada.
Meil on liigseid vanakesi liiga palju keda tuleb maksumaksjal toita.See on ränk koorem nooremale liig väiksele põlvkonnale.Miks peaks kedagi veel tasuta ülalpidama.
Neid tohmaneid on tõesti palju kes nooruses ei taibanud lapsi teha ja kasvatada.Õnnetuseks ei taha võõrad lapsed võõra vanurlusega tegelda ,neil omad vanemad ja vanad sugulased koormaks kaelas.
Mädaniku aju seda ei võta, tema on kui katkine grammofoniplaat, kui kuskil vanuritest kirjutatakse, kargab kui kurjast vaimust puretu neid mõnitama. Nagu pensionär ei oleks iialgi töötanud ja Mädaniku hardust ja kõike muud kinni maksnud. Tema lapsed, kui tohmanil neid üldse ongi, ta pensioniikka jõudes jalust ära visata
Ega see, et hooldamine raske on ja mõnikord murdud, mida ise ka hiljem kahetsed, ei tähenda, et lapsed oma vanemaid ei armasta ja armastusega ei meenutaks. Sa pole järelikult sellises seisus olnud, kui enamus siinkirjutajaid, et nii üleolev oled.
Kui eutanaasia lahendab probleemi siis kes peavad oma teenistusest ilma jääma kui vanake kalleid rohtusid enam ei osta.Surm teise inimese käe läbi on patt ja seda ei tohi mitte lubada.Pead kannatama kuni elupäevi on.Nii on issanda raamatus kirjas.
hea lahkumine... olen poolt, kahe käega poolt. Paraku on kõige keerulisem muuta inimese suhtumist surma: surm tundub ikka halb. Enese alahoiuinstinkt käsib elu alal hoida, vaatamata sellele et see ole enam elu, vaid piin. On ka seadusega reguleerimata ala, mistõttu halastussurma võib vahel tõlgendada mõrvana ja me ei tea iial, mis kurje plaane mõned eutanaasiat pakkuvad tegelased võivad haududa. Ja näiteks: mu ema palus voodihaigena mind pisarsilmi, et tahab surra. Ta teadis ette, mis hilisparkinsonismiga kaasneb: liigeste jäikus, võimetus tahket toitu neelata, mähkmed, lamatised jne, Kõik oligi nii ja palju hullemini. Kui oleksin talle padja näole surunud, nagu ta palus, olnuksin mõrtsukas. Talle mürki või mingeid tablette sisse sööta - jälle mõrtsukas. Seega vaevlesime kõik veel poolteist aastat pärast seda, kui ema veel rääkida suutis. Kellele ja milleks selliseid piinu taluda? Jumalale või? Et Tema paneb meid proovile. Proovigu ise, kui hää on...
Vana hea klassika kaks klaasi vikatit (vana tallinn + sampus) ja kõva pakasega lumme puhkama minna .Joogi võib ise ära juua ja otsustada mida edasi teha. Tulemus on garanteeritud.Nööri kasutamisel peab kusagile enne ronima ja pole enam eakohane.
kes enesetapu poolt terve mõistuse juures otsustaksid, on demetntsetena nii soodad, et enesetapp ei tule mõttessegi. Alko ja talvel õue, hea lahendus ju, aga kui ma vanana enam ei kõnni? Õue ei saagi? Keegi peab siis aitama? Sa mädanik ikka ei taju, et jutt on dementsetest, mitte mõistuse juures olevatest inimestest.
Kuula sa l o l l i Mädanikku, see jaurab siin juba mitmendat päeva. Minu meelest võiks ta juba praegu ise oma väljapakutud retsepti kasutada. Talv on tulekul.
Kui ma vaatasin "Roaldi nädalat" dementsetest vanainimestest, siis ei pannud tähele, et ühed tütred seal võinuksid mõelda: ma lausa vihkan oma ema...Aga jah, eks hooti on asju.
Aga hoolekodu hinnad on ju kohutavad4. november 2017, 13:56
Kuidas peab inimene kodus pensioniga toime tulema,makse maksma ja toituma,aga hooldekodus,kus mitu inimest koos,tuleb kallim.RIIK PEAB HOOLDEKODU hinna viima kooskõlla pensioniga,et ma ei pea enda korterit maha müüma ja hooldekodu pankroti korral tänavale visatud saama,sest mei ju kõik ERAHOOLDEKODUD ja need ei vastuta millegi eest
Et pakkusin kuuajalist proovielu hooldekodus,kuhu õde vahel ikka on tahtnud minna,aga ehkki oleksime oma lastega ta pensioni ja hooldekodu tasu vahe kinni maksma,ei taha kuuldagiKODUS SAAN 300 hakkama ja mõtlete sinna 800 maksta,ei iial!!!!
Kogu see jutt on ju õige ja AIDAKE! AIDAKE! ÄRGE JÄTKE ÜKSI!4. november 2017, 13:45
Aga mina olen ise kahe kuu pärast 80 täis. Mul on olnud infarkt,kaks kolmiknärvioperatsiooni milledele on eelnenud pikaajaline kohutav valu jne jne Minul on lapsed,aga mul on 84 aastat vana õde,kes elab Tallinnas ja tal pole lapsi. Alguses hakkas mind ja mu miniat süüdistama vargustes,loomulikult vihastasime enne kui tajusime,et ta on haige. Asi halveneb iga päevaga.TA EI TUNNISTA,ET ON HAIGE ja arsti juurde ei tule.Perearsti poole olen pöördunud,kirjutas rohu,õde seda välja ei ostnud ja ei söönud.Elab üksinda ,lapsi pole ja MINA OLEN LIIGA VANA,et enda juurde võtta ja teda hooldada,pealegi on ta väga kuri ja kisab pisarateni,kui miski asi ei meeldi.Olen pöördunud Lasnamäe sots.osakonna poole,vastust ei tule.tal on kõll hooldaja,aga õde süüdistab hooldajat ka vargustes,loomulikult on see LUULU,sest kes peaka varastama vana talvemütsi ja pesumasina hooldusjuhendit jne jne Ma hakkan varsti hulluke minema oma saamatuses teda aidata,ta ei kuula mu sõna ja arstile ei tule,füüsiliselt pole mina vägisi võimeline teda viima Ma ise elan Põltsamaal,tema TallinnasEsiteks TA EI TULE MINU JUURDE ja teiseks ma pole kogu aeg võimeline teda valvama,ise vajan ka juba abi.NO MIDA MA TEEN???Ja nii hull ta pole,et iseseisva eluga toime ei tule,võõrad ei saagi aru,et DEMENTNE ja usuvadki,et varastame meie ja varastab hooldaja.
Vot just need võõrad ja isegi sugulased on kärmed sind hukka mõistma ja süüdistama.Hooldasin oma insuldihaiget isa 12 aastat, tööl käia ei saanud.Algul oli kergem, sest kui ta riidesse aitasin, tuli söögilaua äärde, pärast istus teleka ees. Olemas pidin aga kogu aeg olema, sest ilma abita ei saanud ta toimetatud, hooti ajas ka udujuttu mõne asja kohta. Kaks viimast aastat oli ta praktiliselt voodihaige, teda vinnates ja mähkmeid vahetades tõmbasin ära oma selja.Üks kord selle aja jooksul, kui ta veel abistades liikuda sai, kasutasin võimalust, mida arst soovitas, ta 20 päevaks, mis aastas tasuta hooldus-taastusraviks ette nähtud, haiglasse. Nagunii oli mulle venna pere poolt öeldud mõnikord vihahoos, et mis sul viga, saad isa pensioni endale. Isa andis selle alati meie kätte, sest tema ju kuskil ise ei käinud. sealt sai ostetud hooldusvahendid, rohud, mähkmed, ühesõnagakõik mis talle vajalik ja osa kõrvale panud selleks kui ükskord kõik lõppeb. Haiglasse viisime selleks 20 päevaks, et natukene ka ise puhata ja kusagile sõita, oli suvi. Selle eest sattusime jälle kriitika alla, ei pakkunud kordagi välja, et viib enda juurde või tuleb niikauaks isa juurde.
Oi kui tuttav lugu! Asi selles ongi, et tuttavad, sugulased ei näe igapäevaselt, milliseks inimene on muutunud, vahel on ju enam-vähem helgeid momente ka. Mul ämm helistas sugulastele, sõimas meid mehega joodikuteks ja mind, 50. aastast l..ks. Kusjuures teda ka usuti. Sugulased küsisid mehelt, kas emale kirst juba ostetud, ootate vana inimese surma. 2 nädalaks hooldushaiglasse viimine kinnitas nende kahtlusi. Siiani imestan, kuidas me ise hullumajas ei lõpetanud.
saab ise hakkama ja hooldaja ka käib,siis las elab kodus.Kui hullemaks läheb,siis hooldaja on kohustatud teatama sots osakonda.Seal on vastavad töötajad kes sellega peavad tegelema.Kui lapsi pole,siis riik maksab vaja mineva osa.Kui on korter,siis omavalitsus otsib hooldekodu,kui korterit pole,siis nad eriti tegeleda ei taha.
sul on ju 2 varianti- kas hoolitseda õe eest, kellel lapsi pole ja pärida ta varanatuke, või jätta see riigi probleemiks! Ilmselt elab õde oma seaduslikus elamises ja igaks juhuks pole elamist kellelegi kinkinud veel, et kodunt välja ei visataks! Sa pole ju sundfakti ees, nagu paljud, kes on sunnitud oma vanemaid enda juurde võtma seoses dementsusega! Igatahes on see igati pidi laastav, kui selline olukord peaks tekkima. Kui inimene on ikka eluaeg riigimakse maksnud ja tööl käinud, peaks riikliku tavahooldekogu jaoks sellest piisama, aga kui inimest soovitakse paigutada erahooldekodusse kõigi mugavustega, kus igapäevane meelelahutus, tugiringid ja extrahooldus on, siis on loomulik, et selle eest tuleb maksta! Tänud Tartu Päevakeskusele, aga ei mina, ega ka nemad ka polnud enam teatud etapil hakkama saama! Kurb, aga mis teha- edasi maksa juba nagu eesel!
See on väga karm olukord ja suur mure. Kritiseerivad vaid need, kes pole olnud sellises olukorras. See on jube. Ja tahes-tahtmata tunned end süüdi, kuigi ei peaks tundma. Tegelikkus on see, et oled oma kodu ja oma ema vang.
Hooldekodus ei ole ju ainult toidu ja kommunaalkulud. Personal tahab töö, raske töö eest tasu saada. Kodus teed selle töö ise tasuta ära. Pensioni suur tõus tähendab töötavatele inimestele mitmekordset maksutõusu. See o on reaalsus.
aga poleks vaja olnud jaburusi lubada. Inimesed ju uskusid ja valisid KE-d. Nende suurtest lubadustest pole midagi teostunud. Ainult venelased on ühe mütsi all ja nüüd Kõlvarti ja Toomi selja taga, kes on märksa teisest puust, kui oli kirutud Savisaar
Mõtlesin ,et ei kirjuta aga siin kipuvad arvajateks kommentaariumis,kes ise pole sellise dementsega koos olnud. Ma pidin olema 24t ööpäevas valvel, magasin paari tunni kaupa .Pesin seinu essust,sest vanuril ei tööta enam sooled ja ta õngitseb seal ise siis näppudega, samade kätega kollatakse ka mööda elamist .Kõik mis näppu jääb,see pannakse peitu,ma olen mitu korda otsinud nuttes võtmeid ja alati hiljaks jäänud oma tähtsate minekutega .Ja parim "nali" on see, kui mingid omaksed kord üle ukse vaatamas käivad,siis neile teatatakse,et tema pole kolm päeva söönud ! Pesemisele kakleb vastu , karjub lausa ,et alles pesi,jah ,see oli ikka jah alles ammu . Vann on saatanast ja märgade salvrätikutega jmv. abivahenditega saab ikka elamist haisust päästa aga ikka kipun end poes nuusutama,et egas riietele pole lõhn juures. Toit, mis ei maitse, peidetakse padja alla.Ja lõpuks ülejäänud järeltulijad tal on sujuvalt kadunud ja sina oled vangis kodus sest ei julge teda üksi jätta majandama elamises. Õnneks võin kiita Tartu hooldekodu dementsetele , kallis on aga hooldus on tasemel ja inimlik ja seal nad tunnevad end kliendina hästi ja perekond saab oma elu edasi elada,sest maksud on maksta ja lapsed kasvatada .
hooldekodu panema kuna minu pensiononi on 10 a aega. Maksn iga kuu kusagil ca 680 eurot, ka tema pension läheb sinna kuid pea poole maksan juurde. Olen ka oma lastele öelnud, et kui minuga hakkab olema raske, pangu hooldekodusse, ei pea noored oma ellu elamata jätma. Ei saa aru nendest, kes siin süüdistavd lähedasi. See näitab ainult seda , et pole endal probleemi olnud.
ma ei saa niipalju palkagi kui teie ema hooldekodule peate juurde maksma. nad elavad luksushotellis või? Ikka ulme summa, kuidas seesama vanainimene kodus peab oma pensiga hakkama saama?
Kodus ei ole vanainimesel hooldajat, kellele tuleb palka maksta. Lisaks muu hooldekodu personal - kokk, direktor. Pension + 680 eurot kuus on muidugi kallimapoolsem hooldekodu aga mitte midagi ulmelist.
Väga tuttav tuli ette. Mul on praegu ema 77 a. ja dementne. Kisub vahepeal püksmähkmed jalast. Peidab kõiki asju, mis kätte saab. Hommikul avastame kööginoad tema padja alt. Toitu viskab toa nurkadesse, mina nimetan neid rotipesadeks. Pesemisest keeldub täielikult ja karjub nagu keegi tuleks talle kallale. Mähkmete vahetamise ajal ka vahel läheb nii tigedaks, et paar korda on mind rünnanud juba.
Kas siis ei tuntaks ennast süüdlasena, kui dementne ema enda tervist üksi kodus olles ohustab? Süüdlasena tunneks pigem siis, kui ei ole kõike endast olenevat teinud, et ema oleks hooldatud ja hoitud.
Tõsi, väga raske on hooldamisega toime tulla. Ei olnud isegi võimalik tööl käija. Mamma aina kordas: kui mu üksi jätad koju, panen maja põlema või poon enda, või lähenn jõkke uputan end. Kui poes toidu järel käisin, olid tal alati luulud, külalised ja võõrad inimesed käinud. Leidsin padja alt isegi tikud, jämeda vöö. Minul tekkisid sellest kõigest ärevushaigused. Lõpuks tuli siiski ema hooldekodu paigutada.
Ja neid kes nõuavad just "tänast lehte" aga ise vahib vaid pilte ja leht läbi solgutatud ja kortsutatud 10 minutiga, on vanadekodus oi! kui palju. Pole vaja süümepiinu tunda, otsi koht vanadekodus ja sa pole milleski süüdi. Kuidas aga oma emale seda selgeks teha, see on omaette tegu, kuid räägi perearstiga läbi. Muide, dementsus võib tabada palju nooremaid , mitte vaid kõrges eas inimesi.
loen komme ja imestan,et miks mägirahvastel,gruusias ,armeenias,azerbaidzaanis sellist probleemi pole.Juba hakkab isegi tekkima selline mõte,et ehk oleks parem kui muulased siinse tühja koha täidaksid.Ausalt ka. Seal küll sellist asja pole,et vanemad või vanavanemad üksi elama jäetaks,meil aga küll.
Seal mail on auasi olla suure suguvõsa liige ja nende vanakesed on selle au igati välja teeninud.Meie omad arvasid et piisab pensioni aastate kogumisest küll.
neil pole ju seda muret ka, et laps nälga jäetaks. On kuis on, aga meil on siiski elu parem. Me ei saa end ainult vanurlusele pühendada, lapsed tuleb ka ju üles kasvatada. Mõistagi neil, kes pole laste vastu miskit tundnud, on ootused kõrged, ning on nõus vanast peast araablaseks hakkama, aga neid, kes lastes hoolinud ja armastanud, rahuldaks see, et sugu jätkub, lapsed õnnelikud ning araablust ei soovi isegi vaenlasele, veel vähem OMA lastele. Kui sa mädanik, hooliks oma lastest, mitte enda mugavale äraolemisele (vaatamata sellele, et sul moraalne õigus puudub), ei räägiks sa nii. Sa pole oma lastele siis andnud seda, mida ise nüüd saada tahad. Sa EI HOOLINUD, või lausa peksid, siis saadki selle nüüd. Või hakka araablaseks:) Oleks vaid normaalseid vanadekodusid, aga neid ju pole, isegi suure raha eest mitte
Sind vanana enda suguvõsas omada ei ole su lähedastele/KUI SELLISEL NEID ÜLDSE ON), küll mingi au vaid karistus. Kui sa juba praeguterve mõistusega pole, mis siis vanast pärast saab. Saadetakse sind paadiga merele nagu sa siin ise teistele soovitad.
kas sa ei mõtle selle peale, et need samased lähedased kelle ema võiu isaga võib tegu olla, peavad ise veel tööl käima, endale söögiraha teenima. Polegi muud võimalust kui hooldekodu variant. Kes peab kasima? Need kellele ma palka maksan, ega võõrad ju ilma rahata ei kasi. Täitsa loll, oled ikka tõeline mädanik.
Teised peavad ka sama moodi tööl käima et ära elatuda.Kui vanakesel on mingit vara siis müüakse see maha makstakse nagu kord ja kohus teenuste eest.Nii on kogu maailmas.
Mädaniku üheteemaliste kommentaaride põhjal on ta kas patoloogiline vanuritevihkaja, provotseerija, kes teiste närviminekust lõbu tunneb või surematu. Samasugune psühh, nagu "asotsiaal", kes kõik lastetud seina äärde paneks.
Mädanik ei vanane.Tundub, et Mädanik modereerimisosakonna töötaja ja provotseerib, sest ühtegi tema jälkust ei kustutata, teata ebasobivast kommentaarist palju tahad.
Kui kommentaar ei sisalda kellegi personaalset solvamist ja vihkamise õhutamist siis milles probleem kui teema on karm ja tõsieluline.Õhtuleht on algatAnud väga tänuväärse teema püstituse et inimesed mõtleksid.
nt Saksamaal on rikkama rahva poolt rakendatav koduhooldusteenus selline, et poole maksab riik ja poole inimene (sugulased, mis iganes) ise. Tuttav hooldab aastaid juba Saksa vanureid ja tema palk on tavaliselt vahemikus 1000-1500 kätte. Seega sama summa läheb teenuse tarbija kontolt riigile. Peretuttavad Müncheni lähedalt ei olnud nii rikkad, vaid hooldasid ema-isa ise. Poja isa elas poja ja minia juures oma raha eest ehitatud majas ja naise ema lähedal korteris. Mõlemad vanakesed olid üle 90-nesed, kui surid. Kokku neid elama ei juletud miskipärast panna, ei tihanud küsida ka miks. Dementseid vanemaid hooldasid nad vähemalt 15 aastat. Algul oli olukord muidugi leebem ja hiljem väga hull. Loo lõpp oli kurb. Kui naise ema lõpuks suri, siis suri ka naine ise 2 aasta jooksul vähki. Oli veidi üle 50 vana. Lihtsalt stress oli olnud nii valdav.
Näed kohe said aru millest jutt.Müüge vanakeste vara maha ja makske hoolduse eest.Ei ole siin midagi tasuta saamist enam.Ongi võõras mure mida meedia pasundab.
Kas sa Enneti juures oled arvel või Jämejalas? Või provotseerid, et rahuldust saada? Kellest sa sündinud oled, räägid ju oma vanematest või vanavanematest ka praegu. Normaalne inimene sa igatahes pole
sa oled kindlasti mädanik selle teise Mädaniku turjal.4. november 2017, 18:17
Kogu vanakese vara võiks minna hooldekodule,mitte järeltulijatele.Siis saaks ka midagi nõuda.Praegustel vanainimestel on ikka seda varanatukest,majad,korterid jne. olemas ka,millele noored tahavad käpa peale panna.See on ju sama mis pensionisammas.
Isa jäi dementseks. Sajakilone mehemürakas, ema vaevu 50, ei jaksa midagi teha temaga. Et siis müün nende kodu maha, et isa hooldekodusse saaksin panna? Ja ema saadan kuuse alla? OK - võtan enda juurde. Viie aasta pärast emal Alzhaimer . Kas nüüd müün enda kodu ja lähen ise lastega kuuse alla? Lisaks - vanemad elavad Kagu-Eesti ääremaa tühjaksjooksnud külakeses, kus kinnisvarast lahtisaamiseks tuleb sellele peale maksta. Mil moel see müük siis küll hooldekoduarveid tasuda peaks aitama?!
Me tahtsime sellist ultraliberaalset kapitalistlikule elukorraldusele eksisteerivat ühiskonda kus tuleb vastutada iseenda eest aga mitte ronida oma probleemidega riigi kukile.
Ei mõista,kuidas inimesed oma emast üldse nii võivad kõneleda?Võib-olla vanainimeste sõimaja ema pole lapseeas oma lapsesse suhtunud armastusega,võib-olla emadel on olnud paremaid ja lõburikkamaid ajaveetmise viise kui oma väikese lapse kõrval olla,teda kasvatada,hoida,arendada,õpetada päevast-päeva ning isegi taolisel juhul EI SOBI vanadest inimestest ülbuse ja vihkamisega rääkida.Kas nendel vanemate sõimajatel on ehk hoopis muud huvid olnud ligitõmbavamad ja nüüd ema haiguse puhul ei osatagi midagi muud,peale mõnitamise, teha,sest elu on olnud ainult pillerkaar.On ju alati inimestel olnud vanemad,kuid mina olen kasvatatud nii,et vanemate inimestega tuleb igas olukorras viisakalt käituda.Selline arusaam pole ju ometi aegunud? On ehk raske ja tuleb leida INIMLIK väljapääs,kuid SÕIM EI sobi niisuguse teema puhul mitte kuidagi.Sõim ja labasus näitavad kasvatamatust ning kurjust.
KOMMENTAARID (130)