Viis sagedast küsimust, mis viivad inimesed unekeskusesse abi otsima

Tihtipeale inimene ise ei oska näha, millised aspektid und ja selle kvaliteeti mõjutavad. Hea Une Keskuse unearst ja psühhiaater dr Tuuliki Hion toob välja levinud küsimused, millega patsiendid unekeskusesse pöörduvad.

Kuidas vabaneda ärevusest?

Ärevuse puhul ei ole mõistlik võtta otseseks eesmärgiks ärevusest täielikult vabanemist. Ärevus on loomulik emotsioon, mis on evolutsiooniliselt meile sisse kodeeritud selleks, et me tuleksime paremini toime meie jaoks ohtlike olukordadega.

Kui ärevus on muutunud nii kõrgeks, et segab igapäevaelu, siis saab abi psühhoteraapiast. Ärevushäirete ravis kõige enam kasutatav teraapia on kognitiiv-käitumisteraapia, mis õpetab inimest toime tulema ärevust tekitavate mõtetega ning ära tundma ja korrigeerima käitumismustreid, mis ärevust alles hoiavad.

Miks peaks tegema uneuuringu, kui inimest vaevab unetus?

Efektiivse ravi leidmiseks on vajalik teha uneuuring, sest unetust võivad põhjustada erinevad tegurid. Eriti oluline on uneuuring juhul, kui unetus ei allu psühholoogilisele ravile.

Unetus on krooniline häire, mis püsib psühholoogilistel põhjustel ja mille ravimiseks me kasutame efektiivseid – psühholoogia muutustel ja unevajaduse tõstmisel põhinevaid raviviise.

Une ajal võivad märkamatult esineda kehategevuse häired, mis und katkestavad ning äratavad inimese üles. Kui neid ei asuta ravima, ei saa ka uni korralikku rütmi tagasi. Üheks sellistest on uneaegsed hingamise häired, mis on kehale pikapeale otseselt kahjulikud ning kahtlemata peab neid ravima. Ravivõimalusi on olemas mitmeid, ent häire esinemist saab kindlaks teha ainult uneuuringu kaudu.

Kas peavalud on eluohtlikud ja kas peavaludest on võimalik vabaneda?

Migreeni- ja pingetüüpi peavalud, mida esineb elanikkonnas kõige sagedamini, võivad olla väga tugevad ja ebameeldivad. Siiski ei ole nende puhul tegemist eluohtlike seisunditega.

Nii migreeni kui pingepeavalu korral saab õige ravi ja eluviisinõustamisega elukvaliteeti oluliselt parandada.

Migreeni- ja pingepeavalude tekkes on geneetiline ehk pärilik osakaal päris tugev, mistõttu võivad need valud inimest saata terve tema eluea jooksul. Oluline elukvaliteedi paranemine on siiski saavutatav ravi ja ennetusega, igale peavaluga patsiendile on võimalik tänapäeval leida just talle sobiv raviskeem.

Ravi võib omajagu aega võtta ning see eeldab tihedat koostööd neuroloogiga. Teine oluline roll peavalude tekkes on eluviisil. Seega veel enne arsti külastust tasuks põhjalikult üle vaadata oma unerežiim, alkoholi- ja kofeiinitarbimine, suitsetamine ja liikumisharjumused.

Kas uneuuringutel me näeme anduritega, mida inimene unes näeb?

Kehale kinnitatud andurite abil registreeritakse elulisi näitajaid: südametegevust, pulssi, hapnikuvarustust ja täisuneuuringu puhul ka aju elektrilist aktiivsust, mille abil saab hinnata une faase ja nende kestust. Seega saame teada, kui palju on inimesel pindmist und, sügavat und ja REMi ehk unenägude faasi ning lühemaid ja pikemaid ärkamisi. Mida täpsemalt inimene võiks unes näha, saame ainult oletada, kuna õnneks või kahjuks andurid ei anna sellist infot. Vähemalt mitte veel.

Millest on põhjustatud unes hammaste krigistamine?

Hammaste krigistamise ehk bruksismi põhjused on tõenäoliselt kesknärvisüsteemis. Nähtuse võivad esile tuua ärevus, stress ja pingelised olukorrad. Samuti soodustavad teatud ravimite, nikotiini ning alkoholi tarvitamine hammaste krigistamist.

Bruksismi puhul on oluline tähelepanu pöörata kaasnevatele uneprobleemidele, mis nähtust ägestavad: rahutute jalgade sündroom ja uneapnoe.