Keha

SUUHINGAMINE: vähetuntud häda, mis võib viia tõsiste terviseprobleemideni (1)

Silja Paavle, 7. november 2017, 15:48
Täna toimunud hammaste tervise kuu avaüritusel rääkisid tervisespetsialistid suuhingamise märkamise olulisusest. Foto: Marko Mumm
Suuhingamisega kaasnevad olulised muutused lõualuude ja –lihaste arengus, tuues kaasa tõsiseid hammaste ja suutervisega seonduvaid kui ka teisi terviseprobleeme. Suuhingamise tekke põhjused on muuhulgas laialtlevinud pikaajaline või allergiline nohu, suurenenud adenoidid või suulaemandlid.

Tänavune hammaste tervise kuu keskendub tänavu levinud terviseprobleemile – suuhingamisele, mis saab tihti alguse juba lapseeas. Täna toimunud hammaste tervise kuu avaüritusel rõhutas Kliinik 32 ortodont dr Katri Herman, et suuhingamine on üks olulisemaid hambumusanomaalia tekitajad, sest keel ja huuled ei näita hammastele õiget asendit.

Samal teemal

Näiliselt süütu probleemi tagajärjena esinevad Hea Une Keskuse une- ja kõrva-nina-kurguarsti dr Heisl Vaheri sõnul lastel väsimusest ja hapnikupuudusest tihti käitumis- ja mäluhäired,  keskendumisraskused ning üle- või alakaalulisus. “Täiskasvanutel võivad halvemal juhul pikas perspektiivis areneda välja ka ajukahjustus või ohtlikud südame- ja veresoonkonnahaigused,” lisas dr Vaher.

Kliinik 32 proteesiarst dr Martma lisas, et täiskasvanute suuhingamine kandub ka uneaega, mis põhjustab suukuivust ja hammaste "krigistamist". Tagajärjeks on kulunud hambad ning suukuivuse tulemusena suurenenud hambaaukude ja igemehaiguste tekkerisk.

Kuivõrd suuhingamine saab tihti alguse lapseeas, on dr Hermani sõnul ülioluline roll probleemi tuvastamisel just lapsevanematel, et saada lapsele varakult õiget ravi ning vältida hiljem oluliselt keerulisemaid terviseprobleeme.

Dr Vaher aga rõhutas, et märgid pole kuigi ilmselged, seega on oluline osata suuhingamist märgata. “Suuhingaja põhilisteks tundemärkideks on pidevalt kergelt avatud suu, küürus kehahoiak ning allapoole suunatud lõug, aga ka levinud öised hingamishäired, nagu norskamine ning hingamispausid,” loetles suuhingamise märke dr Vaher.

Hea Une Keskuse müofunktsionaalse terapeudi Andres Kösteri sõnul võib varajase tuvastamise puhul piisata vaid harjutustest, et patsient õigesti hingama õpetada ning taastada keele normaalne positsioon. “Ninahingamise harjumuse taastamine toimub reeglina siiski mitmete erinevate arstide koostöös ning on sageli aeganõudev protsess, mis võib vajada ka kirurgilist sekkumist. Mida varem suuhingamise probleemile jälile saada, seda lihtsam on ravi,“ ütles Köster.

Loe suuhingamisest rohkem siit.