Keha

Füsioterapeut: suuhingamise leevendamiseks tuleb appi teraapia 

Silja Paavle, 9. november 2017 12:15
Foto: PantherMedia / Scanpix
Umbes pooltel algklassi õpilastest esineb suuhingamist, on leidnud Portugali teadlased. Et see ei ole sugugi vähelevinud nähtud, keskendub ka tänavu novembris peetav hammaste tervise kuu just suuhingamisele.

Suuhingamisest räägib Unimed Ühendatud Kliinikute füsioterapeut Pille Voogla.

Kuidas suuhingamist ära tunda?

Kõige lihtsam on märgata, kas laps hingab suu kaudu või mitte. Lisaks võib ninahingamistakistusele viidata ka pidev köhatamine, sage ohkamine ja füüsiline väsimus. Lastel, kes läbi suu hingavad, on huulte ümbrus tihti punetav ja ketendav ning huuled on tihti ka kuivad. Nad limpsivad või närivad sagedamini huuli.

Suuhingamise tagajärjel muutuvad näoproportsioonid, nägu muutub piklikumaks ning huuled rulluvad väljapoole. Silmade all võivad olla tumedad ringid, mis osutavad organismi hapnikupuudusele.

Mis põhjustab suuhingamist?

Samal teemal

Ainult suu kaudu hingamist põhjustavad erinevad allergiad (nt allergia õietolmu või -kodutolmu ja loomakarvade vastu), suurenenud mandlid, kinnine nina, adenoidid, lühike keelekida ja uneapnoe ehk une ajal tekkiv hingamistakistus. Laste puhul võivad faktoriteks olla ka halvad harjumused nagu pöidla või sõrmede imemine.

Kui suuhingamise lahendamisega ei tegeleta, siis see võib endaga kaasa tuua mitmeid terviseprobleeme, nende hulgas näiteks halva rühi teke, suukuivus, hambakaaries, kõneprobleemid, uneaegsed hingamishäired, füüsiline ja vaimne väsimus, keskendumis- ja õpiraskused.

Suuhingamise tagajärjel jääb suulagi kitsaks ja kõrgeks, mis tähendab, et ülemine hambakaar on ahtake ja hammastel ei ole lõikumiseks piisavalt ruumi. Seetõttu hambad kuhjuvad ja need lähevad puseriti – sel puhul on vajalik ortodontiline ravi hambumuse korrigeerimiseks.

Suuhingajatel jääb ka alalõug kasvust maha. Suu kaudu hingates ei omasta organism hapnikku nii nagu nina kaudu hingates ning füüsiline ja vaimne väsimus tekivad kiiremini. Kui nooremas eas probleemiga ei tegeleta, on täiskasvanueas võimalik kirurgiline ravi.

Kuidas ravida suuhingamist?

Esimesena tulekski ette võtta käik kõrva-nina-kurguarsti juurde, et välja selgitada, kas ninahingamist võib takistada mõni allergia. Kui on selge, et allergilised takistused on eemaldatud ja suuhingamine jääb endiselt püsima, siis tuleb appi müofunktsionaalne teraapia. Selline mõiste kõlab ehk võõra ja keerulisena, ent tegelikult on tegemist teraapiavormiga, mis aitab kõrvaldada suuhingamise harjumust ning õpetab ninahingamist.

Müofunktsionaalse teraapia tegeleb – erinevate harjutuste kaasabil – näo-ja suurpiirkonna lihaskonna parandamisega, häirunud lihaskonna toonuse normaliseerimisega ning halbade oraalsete harjumuste (nt pöidla/sõrmede või huule imemine, luti pikaajaline kasutamine) ümberkujundamisega. Teraapia aitab ka säilitada korrektset hambumust, mida saavutatakse läbi keele puhkeasendi ja neelamismustri korrigeerimise.

Müofunktsionaalse terapeudi töömaa asub logopeedi ja füsioterapeudi tegutsemisala vahel või on nende erialade ühisosa.

Et teraapia saaks toimida ja selle tulemused oleksid edukad, on hästi oluline teraapias käija järjepidev harjutamine kodus. Lisaks vajab teraapia patsiendi ja tema lähedaste motiveeritust ning ühist pingutust.

See protsess ongi tegelikult suur meeskonnatöö, kus oluline roll on nii hambaarstil, ortodondil, KNK-arstil, näo- ja lõualuudekirurgil, logopeedil kui müofunktsionaalsel terapeudil – ainult sellise meetodiga on võimalik inimesele terviklikku ravilahendust pakkuda.