Looduskosmeetika nimetus on tänapäeval kaheldava väärtusega

Dr Hauschka kosmeetik Kertu Luisk nendib, et tänapäevane looduskosmeetika nimetus on kaheldava väärtusega, kuna toodet, mis sisaldab vaid 20% looduslikku koostist, võidakse juba nimetada looduskosmeetikaks, ülejäänud 80% koostisest võib sisaldada mida iganes. „See näide kõlab jubedalt, aga paraku just nii on see valdkond hetkel reguleeritud,“ nendib kosmeetik.

Luisu sõnul on inimesed järjest teadlikumaks muutunud ning looduskosmeetika on aina rohkem populaarsust kogemas. Kuid samas on ka neid, kes ei usu looduskosmeetika tõhususse. Luisk tõdeb, et see on mõneti õigustatud, kuna ainult looduslik koostis ei muuda toodet automaatselt heaks. „Kvaliteetse looduskosmeetika jaoks on vaja tootjapoolset pühendumist ja rohkelt teadustööd,“ kinnitab kosmeetik.

Luisk märgib, et ideaalis ei peaks inimesed kosmeetikat üldse kasutamagi. Paraku tuleb nahale aga meie igapäevaste looduskaugete valikute tõttu täiendavat tuge pakkuda. „Pean siinkohal silmas keskkonda, toitumist, kodukeemiat, ebatervislikke harjumusi ja isegi tänapäeval normiks kujunenud stressitaset,“ täpsustab naine ja lisab, et kvaliteetne looduskosmeetika suudab nahka toetada tema oma funktsioone häirimata.

Luisu sõnul on inimene osa loodusest ning kõik protsessid, mida nahk igapäevaselt läbi teeb, on kooskõlas looduse rütmidega. Sellest peaks lähtuma ka kosmeetika tootjad. „Kui nahal ilmnevad probleemid, tuleb neid kohelda kui sõbralikke suunavaid sõnumeid ja nende lahendamisel keskenduda põhjuse leidmisele, mitte kiirele ja agressiivsele tagajärgede likvideerimisele,“ selgitab kosmeetik.

Luisk, kes on läbinud Dr Hauschka looduskosmeetiku õppe ja täiendavalt õppinud biokeemiat, lähtub oma töös üldjuhul holistilistest tõekspidamistest. Kosmeetik seletab, et kauni ja terve naha saavutamiseks või säilitamiseks tuleks esmalt üle vaadata naha igapäevane hooldus, kodukeemia, toitumine ja eluviisid. Akne, roosatsea ja muud tõsisemad seisundid on Luisu sõnul märk pikaajalisest naha märguannete eiramisest.
Kosmeetik toob näite ühest kliendist, kes oli saanud nahaarstilt retsepti akneravimile, aga soovis paralleelselt ka kosmeetiku juures oma naha eest hoolt kanda. „Tundsin kabinetis tugevat sünteetilist lõhna, palusin tal oma pesupulber naturaalse vastu välja vahetada ja ravimid esialgu väljaostmata jätta – akne taandus vähem kui kuuga,“ meenutab Luisk.

Kosmeetik kinnitab, et tal on olnud vaid paar klienti, kelle nahaseisund on olnud nii akuutne, et vajas kiiret ja kahjuks mittelooduslikku tegutsemist.

Luisk teab rääkida, et looduskosmeetika suurimaks puuduseks on selle keerulisem tootmisprotsess võrreldes tavakosmeetikaga. Kosmeetik märgib, et erinevalt looduslikust toidust, mis tarbitakse lühikese aja jooksul, peab kosmeetika säilima kuid ja isegi aastaid. See  muudab tootmisprotsessi oluliselt keerukamaks. Luisk nendib, et teab mitmeid tootjaid, kes esialgu on kvaliteetset looduskosmeetikat tootnud, kuid tasapisi oma toodetesse sünteetilisi säilitus-, lõhna või värvaineid lisanud.

Kosmeetik räägib, et kui inimene soovib soetada tõelist looduskosmeetikat, tuleks kontrollida toote etiketil olevat INCI (International Nomenclature for Cosmetic Ingredients) loendit, kus on mahu kahanevas järjekorras koostisained välja toodud. Kuna seda eesti keelde ei tõlgita, on tarbijal mugav lähtuda „mustast nimekirjast“, milles on üles loetletud koostisosad, mis on sünteetilised, tervist ja keskkonda kahjustavad või saadud loomi kahjustades. Sellesse nimekirja kuulub Luisu sõnul üle 3000 koostisosa.

„Toon siinkohal välja levinuimad, mida tuleks vältida: -paraben ja -sulfaat lõpulised, Vaseline, Mineral oil, Paraffin, Polübuteen, Propulene glycol, Dimeticon, Phtalate, Triclosan ja Triclocarba, Formaldehyde, Toluene, Ethylenediaminetetraacetic acid (EDTA), Oxybenzone ja Retinyl palmitate and Retinol (Vitamin A). Viimane on hetkel mitmete tootjate poolt tublisti turundust saanud, aga on jäetud mainimata fakt, et seda seostatakse DNA kahjustamise ja nahakasvajate arengu kiirendamisega.“