Müüt detoksist – kurb illusioon, mis eemaldab vaid su raskelt teenitud raha (5)

Mis on detoks?

Detoksifikatsioonist rääkides on sisuliselt kaks varianti, kuidas teemale läheneda. Esimene hõlmab endas meditsiinilist terminit, mille all mõeldakse mingite kahjulike ühendite eemaldamise protsessi ja selle kiirendamist. Nendeks kahjulikeks ühenditeks on levinumalt alkohol ja narkootikumid. Sellisel juhul on tegu potentsiaalselt eluohtliku situatsiooniga nagu üledoosid ja võõrutused, mis vajavad meditsiinilist sekkumist.

Teine variant on veidi ebaselgem, sest puudub konkreetne definitsioon. See on nagu sõna „rämpstoit“ või „mõõdukas“. Me kõik saame aru, mida selle all üldiselt mõeldakse, kuid täpselt ei oska antud termineid selgitada. Nii on suuresti seetõttu, et sellel tegevusel ei olegi sisuliselt mitte mingisugust tõenduslikku efekti.

Üldiselt mõeldakse selle teise variandi all keha puhastamist toksiinidest, mis on sinna ajapikku kuhjunud. Toksiinide all mõeldakse mürke, mis peituvad nii õhus, vees ja toidus kui ka igapäevastes tarbeesemetes nagu plastikust söögi- ja joogianumad. Idee seisneb selles, et läbi mingi tegevuse suudetakse need kogunenud mürgid eemaldada või nende väljutamist kiirendada, mille tõttu hakkab keha tõhusamalt töötama. Detoksifikatsiooni protseduure ja viise on väga erinevaid, kuid peamiselt tähendab see mingite teatud söökide söömist ja mingite vältimist, erinevaid mahlašeike, spetsiaalseid keha puhastavaid pulbrijooke või taimeteesid ning isegi klistiire ja looduslikke lahtisteid. Sagedased on ka erineva ajaintervalliga paastumised, kuid need ei lähe otseselt selle teema alla kuna põhimõtteliselt hoidutakse lihtsalt söömast, mitte ei läbita spetsiaalset toimingut.

Kas sellel on tõepõhi all?

Kui varasemalt olid sellised radikaalsed keha puhastamise võtted vaid eksklusiivselt Hollywoodi kuulsuste igakuine nähtus, siis nüüd on detoks juba niivõrd levinud, et su tädi Maali on mõne neist läbi teinud. Toksiinide eemaldamise turg on plahvatuslikult kasvanud kõikidesse ühiskonnakihtidesse ja ilma, et keegi oleks endalt küsinud – kas see ka tegelikult töötab?

Küsimusele on mõnevõrra keeruline vastata, sest kuna me ei suuda üheselt defineerida, mida protseduur täpsemalt teeb, siis ei oska me ka hinnata selle tulemuslikkust. Kui seltskond teadlasi Briti saartelt võttis uuringu raames ühendust enam kui tosina detoksitoodete tootjaga, et selgitada välja, mis on need kurjakuulutavad toksiinid ning kuidas täpsemalt nende väljutamise kiirendamine toimub, siis jäädi kõigil juhtudel vastus lihtsalt võlgu. Ei pea vist üllatuma, et tootjate endi väidetele ei suudetud leida tõenduspõhist materjali. Kahjuks on see levinud näide. Kui ka ise otsida selleteemalisi teaduslikke uuringuid, siis leiab kvaliteetseid töid üsna vähe.

Probleem seisnebki peamiselt selles, et keegi ei tea täpselt, mida nende toksiinide ehk mürkide all silmas peetakse. Kui sa ei tea millest jutt käib, siis on seda ka üsna raske mõõta. Vastasel juhul oleks ülimalt lihtne viia läbi kvaliteetne uurimustöö, kus mõõdetakse enne ja pärast protseduuri antud toksiinide tase, selle põhjal tehakse järeldused, kas antud võte töötab ning kui jah, siis kui tõhusalt.

Samas oleks vale väita, et selliseid asju nagu toksiinid pole olemas. On küll. Me puutume igapäevaselt tõenäoliselt kokku selliste potentsiaalselt ohtlike ühenditega nagu BPA (mida leidub plastikpakendites), taimekaitsevahendid (puu- ja juurviljadel), raskemetallid (nt kalades), oksübensoon (kosmeetikavahendites) jpms. Seega küsimus polegi selles, kas need on olemas, vaid kui palju me nendega kokku puutume, sest liiga suures koguses muutuvad need ühendid meie tervisele ohtlikuks. Neid reguleerivad üldiselt üha põhjalikumaks muutuvad määrused, mis põhinevad põhjalikel uurimistöödel.

Samas: ükskõik mille liigses koguses tarbimine on tervisele kahjulik ning see ei ole pelgalt sõnakõlks. Näiteks süües liiga palju A-vitamiini sisaldavat toitu, võime esile kutsuda pearinglust- ja valusid, iiveldust ning anoreksiat. B-vitamiini liigne kogus häirib meie neuroloogilist ja maksa talitlust.

Need on eluliselt vajalikud ühendid, küsimus on lihtsalt annuse doosis. Liiga vähe tarbides ei saavuta efekti ja liiga palju ületab selle, muutudes ohtlikuks.

Veidi vähem äärmuslik, kuid eluliselt aktuaalne näide on alkohol. Me kõik kannatame juua pokaali veini, ilma et meil tekiks mingeid mürgistusnähtusid. Kui aga joome lühikese ajaga kaks pudelit, siis on tõenäosus erakorralise meditsiini osakonda sattuda üsna suur.     

Su keha teeb rohkem tööd, kui sa arvata oskaksid

Millegipärast arvame jätkuvalt, et meie kehad vajavad igal sammul meie abi. Nagu oleks tegu õpiraskustega või laisa lapsega, kellel tuleb silm pidevalt peal hoida, sest vastasel juhul ei saa koolitöö tehtud. Meie kehad on aga evolutsiooni tippsaavutused, mis töötavad sellise detailsuse ja täpsusega, mis jätaks ka Šveitsi kellad häbisse.

Meie kehadel ei ole otseselt abi vaja toimingutes, mis tehakse niigi perfektselt. Meil on looduslikud „keha puhastavad“ süsteemid juba olemas ja need töötavad kõigil me eluhetkedel. Nendeks on nahk, maks, neerud ja kopsud. Lisaks veel seede-, lümfaatiline- ja respiratoorne süsteem. Need süsteemid lõhustavad kahjulikke osakesi ohutumateks ühenditeks, et neid turvaliselt väljutada higistades, urineerides jm viisidel. Kui need süsteemid korralikult ei töötaks, siis saaksime sellest üsna pea aru.

Detoksikuuri efekt on tihti see, et inimesed tunnevad end selle lõppedes hästi. See ilmneb tavaliselt peale rasket ja piiranguid täis väsitavat kuuri. Kuuri sagedased sümptomid on peavalu, iiveldus, nõrkus jms. Need tulenevad tõenäoliselt kohvi, suitsetamise ja suhkru võõrutusest kuid ka elektrolüütide tasakaalutusest ning ka tõsisest kaloripuudusest. Ei ole imekspanev, et inimene tunneb end hästi, kui see kuur lõpuks läbi saab.

Kaalulangus on samuti vaid lühiajaline nähtus, sest kui olla lühikest perioodi sisuliselt näljastreigil, siis põhjustab kuur kehale vaid vee ja selles oleva glükoosi ning jääkainete kao. Rasvakadu on peaaegu olematu, sest näljaperioodidel kaitseb keha end ainevahetuse aeglustamisega. Olles ranges kaloridefitsiidis, töötad sa tegelikult isegi oma eesmärgile vastu, sest näiteks su maks, mis on peamine mürkide töötleja, vajab valgus olevaid aminohappeid, mida leidub rohkesti raskesti seeditavates toitudes.

Juhtunud on sedagi, et puhastuskuure teinud inimesed on saavutanud hoopis vastupidise efekti. Kui oled eakas, rase või laps, sul on diabeet või muu süsteemne haigus, siis on isegi eluohtlik äärmuslikumaid keha puhastamise kuure teha.

Samas on mõistlik varustada oma keha kvaliteetsete ja vajalike toitainetega, andes sedasi talle võimaluse kaua ja tõhusalt töötada. Regulaarne kehaline aktiivsus teeb samuti vaid head, kiirendades ühtlasi reaalselt su ainevahetust. Kindlasti tasub vältida suitsetamist ja narkootikume ning piirata oma alkoholitarbimist. Lisa juurde veel piisavalt und ja madal stressitase ning ma luban, et sellest on täiesti küllalt, et tunda end tervena!

ÕL Mehele kolumnist Ragnar Vaiknemets ehk Rax on omandanud kõrghariduse Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis õenduse erialal ja õpib praegu Tartu ülikoolis magistriõppes epidemioloogiat. Ragnar on töötanud kiirabis ja kaitseväes ning osalenud Scoutspataljoni meedikuna rahvusvahelistel missioonidel. Tema valdkonna erialadeks on rahvatervis, fitness ja toitumisteadus. Vabal ajal sõidab Ragnar mootorrattaga, tegeleb aktiivselt erinevate spordialadega ning annab terviseteemadel inimestele nõu.