Hea nõu

Juureravi: protseduur, mis võib päästa hambad 

Silja Paavle, 16. november 2017, 12:55
Foto: PantherMedia / Scanpix
Kui hammas valutab, tundub varasemaga võrreldes hell või on värvuselt muutunud, on suure tõenäosusega hamba sisse tekkinud põletik. Pöördumatute kahjustustega põletiku ravimisel võib abi olla juureravist. Juureravi olemust ning vajalikkust selgitab Sakala Hambaravi arst doktor Grete Amer.

Millal on juureravi vajalik?

Samal teemal

Juureravi ehk endodontilist ravi vajavad hambad, mille hambapulbis ehk hambaõõnes on tekkinud põletik. Hambapulp on see osa hambast, mis asub sügaval hamba sees ja mis koosneb veresoontest, närvikiududest ning sidekoest. Seejuures põhjustavad hambaõõne põletikku bakterid, mis on tunginud hamba närvini, kas sügava hambaaugu või haige igemetasku kaudu. “Hammas võib vajada juureravi siis, kui ta on varasemaga võrreldes oluliselt tundlikum külmale ja kuumale toidule, valutab tugevalt, on muutnud värvust või kui mälumine on muutunud ebamugavaks,” ütles dr Amer. Tähelepanu tasub suutervisele pöörata ka juhul, kui hambaid ümbritsevad koed on turses, neist eritub vedelikku või kui lokaalsed lümfisõlmed on suurenenud. Seega võib ravimata põletik moodustada turseid ka igemetes ja näol. “Põletikku võivad põhjustada ka traumad nagu hambamurd või mõra hambas, mille käigus saab hambanärv sageli viga. Samas võib hammas juureravi vajada ka sümptomite puudumisel, näiteks kroonilise põletiku korral,” selgitas dr Amer.

Kuigi juureravi ja sellele järgnev taastamine võib tunduda kalli protseduurina, on see lõppkokkuvõttes soodsam kui hamba eemaldamine ja asendamine implantaadiga. “Tänasel päeval on võimalik ravida ka neid hambaid, mis varem oleksid kuulunud väljatõmbamisele,” kinnitas dr Amer.

Kuidas juureravi toimib?

Kuna hambapulp on seotud hambajuurt ümbritsevate kudedega, on juureravi eesmärgiks juurekanalisüsteemi puhastamine haigustekitajatest ning kanalivalendike täitmine, et takistada bakterite tagasitungimist hambajuurde. Selleks eemaldab hambaarst põletikulise hambanärvi, puhastab ja kujundab juurekanalite sisemuse ning lõpuks täidab ja sulgeb kanaliruumi. Et hammas lõplikult töökorda saada, taastatakse see täidise või krooniga.

Dr Ameri sõnul tasuks eelistada juureravi, mida teostatakse hambaravimikroskoobiga, kuna mikroskoobi kasutamine tõstab oluliselt juureravi edukust. “Mikroskoop võimaldab suurenduse abil vaadata hamba sisse ja seeläbi leida väga kitsaid juurekanaleid, mida palja silmaga ei näe. See tähendab, et tänasel päeval on võimalik ravida ka neid juurekanaleid, mida varem lihtsalt üles ei leitud,” ütles dr Amer. Seejuures aitab mikroskoobi kasutamine vältida juureravi tüsistusi.

Pärast juureravi

Esimestel päevadel pärast juureravi võib hammas olla tundlik ja valutada, mille vastu soovitab dr Amer võtta käsimüügis saadaolevat valuvaigistit. Kui hambal on juureravi veel pooleli, tuleb vältida ravitava hambaga mälumist ja hammustamist, sest hammas võib kergelt murduda. Oluline on ka hea suuhügieen. “Meeles tuleb pidada, et juureravi saanud hambad ei pea kauem vastu kui ülejäänud hambad. Seetõttu tuleb juureravitud hambaid hooldada sama hoolikalt kui teisi hambaid ning külastada kontrolli eesmärgil hambaarsti vähemalt kaks korda aastas,” tuletas dr Amer meelde.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee