Kuidas mõjutab veresuhkur südame tervist ?

2015. aastal oli II tüüpi diabeediga inimesi maailmas 415 miljonit, mis tähendab, et see haigus oli ühel täiskasvanul 11-st. Arvatakse, et 2040. aastaks kasvab haigestunute arv 642 miljonini.

II tüüpi diabeet tekib siis, kui kõhunääre ei tooda piisavalt palju insuliini või kui organid muutuvad selle suhtes tundetuks.

Kõrge veresuhkrutase kahjustab nii suuri kui ka väikeseid veresooni, misjärel võivad tekkida silmade, närvide või neerude kahjustused. Neerukahjustus tekib kuni 55 protsendil II tüüpi diabeediga patsientidel. Suurte veresoonte kahjustustega seoses võivad tekkida ajuinsult ja südamelihase infarkt. Diabeet suurendab nende haiguste tekkeriski 2–4 korda.

Diabeediravi eesmärk on vältida eelmainitud tüsistusi ning parandada elukvaliteeti. Hoolimata sellest on palju suhkruhaigeid, kelle veresuhkrutase ei vasta normile.

Miks peab veresuhkru kontrolli all hoidma?

Südame ja veresoonkonna haigused on suhkruhaigete seas peamine surmapõhjus. Kõrge veresuhkrutase kahjustab veresoonte sisekesta. See viib olukorrani, kus häirub veresoonte laienemise võime, mis on oluline veresoonkonna normaalseks toimimiseks. Sarnaselt mõjutab kõrge veresuhkrutase südamelihast, pidurdades südame normaalset lõõgastumisvõimet, viies südame pumbafunktsiooni häirumiseni ja soodustades südamepuudulikkuse kujunemist.

Diabeetik saab enda heaks palju ära teha, et hoida veresuhkur, kolesterool ja vererõhk kontrolli all. Tähtsad on tervislikud eluviisid, igapäevane tervislik toitumine ja mõõdukas kehaline koormus. Oluline on kontrollida iga päev veresuhkru näitajaid ja tarvitada suhkrutaset langetavaid ravimeid, samuti ennetada südame ja veresoonkonna haigusi uute suukaudsete diabeediravimitega.