Praegused dementsuse ennetus- ja ravimeetodid on piiratud, seega on oluline selle haiguse ennetamiseks leida uusi riskitegureid, kirjutab meditsiiniportaal Med24. Oleks äärmiselt kasulik, kui saaks dementsuse tekkeriski vähendada toitumise jälgimise või toidulisandite tarvitamise kaudu.
Selle väljaselgitamiseks viidi läbi uuring, kus osales 9569 inimest, kelle keskmise vanus oli 65 aastat (nendest 56,6% naised), kellel polnud varem dementsust diagnoositud ning kellel määrati magneesiumi sisaldus veres.
Uuritavaid jälgiti keskmiselt 8 aasta jooksul kuni 2015. aasta jaanuarini. Selle aja jooksul diagnoositi 823 inimesel dementsus, neist 662-l oli Alzheimeri tõbi. Dementsust hinnati DSM-III-R (Diagnostic and statistical manual of mental disorders, version III, revised) kriteeriumite põhjal.
Jälgitavad jaotati nende vere magneesiumisisalduse alusel viide rühma. Ilmnes, et nii magneesiumi suure kui ka väikse sisalduse korral oli dementsuse tekke tõenäosus kuni 30% suurem. Väikse magneesiumisisalduse (< 0,79 mmol/l) rühmas arenes 1771 inimesest dementsus 160-l. Suure magneesiumisisaldusega (> 0,9 mmol/l) 1748 inimesest tekkis dementsus 179 uuritaval. Vahepealses rühmas arenes 1387 inimesest dementsus 102-l.
Teadlased leiavad siiski, et on vaja täiendavaid uuringud selle kohta, kas dementsuse tekke ning vere magneesiumisisalduse vahel esineb seos.
Kommentaarid